Postitusi: 8

Soov saada emaks

Postitatud: 02-12-2014 21:04

Juba pikemat aega olen unistanud ja mõelnud rasedaks jäämisest. Ei lase rahus ollagi, aina mõtlen sellele, loen päevas mitmeid tunde foorumitest erinevaid teemasid rasedusest, sünnitusest jne, näen unes väikseid lapsi.. Olen 20ndate alguses ja kaaslane on sama vana. Kindel kodu on olemas, mingeid laene ei ole, minul töö olemas, palk küll väike kahjuks.. kaaslasel kõrgharidus varsti käes ja tegeleb oma firmaga. Vanemad on väga toetavad ja eks suuresti ka tänu nendele elame nii head elu. Kuid peame siiski ise end üleval ja saame hästi hakkama.
Eelmisel aastal oli suur kahtlus ja rääkisime pikalt ja laialt, et mis siis, kui ma olengi rase. Sellel perioodil sai mulle selgeks, et aborti ma teha ei suudaks ega tahaks. Rase ma siiski ei olnud. Eks olime mõlemad ehmunud, olime sel ajal nii vähe koos olnud ja see tundus natuke liiga suur samm olevat. Aga see tegi meid kaaslasega nii palju lähedasemaks ja oleme siiani väga õnnelikus suhtes. Peale seda nö raseduse intsidenti ei olegi ma peast seda mõtet ära saanud. Mõtlen end vahel rasedaks juba ja peale testi tegemist on kohe nii kurb seda ühte kriipsu näha. Samas mõistusega võttes saan aru küll, et oleme veel päris noored ja lapsele tahaks ju siiski kõike parimat pakkuda. Samas tean, et me saaksime väga hästi hakkama. Kaaslane võtab asja rohkem mõistusega kui mina ja tema tahab veel oodata. Ta ei tea ka mu tungivast salasoovist. Tahaks nii väga, et ta selle teema ise üles võtaks ja ütleks ei ta tahab last.

Leidsin mingi sarnase teema siit, aga see on juba väga vana.. Kas on veel keegi selline, kes tahaks nii väga last saada, aga samas saab nagu aru ka, et tegelt võiks natuke oodata?
Postitusi: 2877

Postitatud: 02-12-2014 23:08


Aasta aega ikka jube väge koos olla, et sellele juba mõelda.Arvan, et oota ja mõtle veidi, pole otsus, mis teha emotsioonide ajendil. Kalkuleeri näiteks kui palju lapsele kuus kulub ja kas saaksite seda võimaldada, oma vanemate abiga ei tohiks küll arvestada. Peate ikka nii palju täiskasvanud olema, et teie vanemad ei peaks aitama.
Postitusi: 894

Postitatud: 02-12-2014 23:10


Tsiteeritud:

Tsiteeritud:

Mul täpselt sama asi. Vaatan tänaval kadestava pilguga väikeste lastega teisi emasid. Samas ma saan aru, et see muudaks meie elus päris paljutki, sest siis ei oleks meid enam kaks ja peaks kolmandaga ka arvestama. Tahaks veel reisida ja kahekesi väljas käia siis kui-iganes soovi on. Seetõttu ise tahangi veel natukene oodata, kuid ootus on ka suur-suur. :)
Ise ka 20ndate esimeses pooles.

Kaua koos olete olnud?


Oleme koos olnud veidi üle aasta. Mõtlen ka kõike seda, samas oleme me juba väga palju ja kaugel reisinud ja nii palju teinud. Ja ega lapsega saab ju ka :)


Kui sa tahad tõesti reisida ja saada elamusi, siis väikse beebiga võid sellest ainult unistada. Jah, Sa saad lapse kaasa võtta, aga lähed temaga kuskile Aafrika safarile vms? Läheb väga kaua, enne kui koos lapsega kõike teha saad.

Kuidas Sul kooliga on? Käid ainult tööl? Võiksid ju enne enda tulevikku kindlustada ja alles siis lapsele mõelda.
Postitusi: 2317

Postitatud: 02-12-2014 23:28


Aasta aega on koos olemiseks ja üksteise tundma õppimiseks väga lühike aeg ja pole veel esialgne vaimustuski üle läinud. Laps on vastutus kogu eluks ja peaks olema mõlema partneri ühisel soovil planeeritud, mitte ainult ühe poole tahtel ja teise fakti ette panemisel. Sellise käitumisega on usaldus kiire kaduma ja pane ennast oma noormehe olukorda, poleks ju meeldiv ainult kohustusest kokku jääda, kui usaldust enam pole. Lapse saamise soovist tuleks sul kõigepealt partneriga rääkida, mida tema arvab ning usun, et mõni aasta ootamist ja elu planeerimist ei muuda õiges suhtes midagi.
Postitusi: 8

Postitatud: 02-12-2014 23:28


Saaksime ikka hakkama ka vanemate abita. Koolis ma ei käi, kuigi plaanin ka selle lähitulevikus ette võtta. Neid kommentaare siin lugedes (ja ilma selletagi) saan väga hästi aru, et peaks selle tähtsa asjaga ootama veel paar aastat. Aga tõesti soov on nii suur :(
Postitusi: 758

Postitatud: 02-12-2014 23:35


Kui oled valmis emaks saada, siis miks mitte. Räägi mehega läbi, siiski sulle sünnitada, mees võiks leebem sellel teemal olla.
Postitusi: 2317

Postitatud: 02-12-2014 23:37


Enne ikka kool lõpetada ja siis alustada pereelu! Siis on võimalus tulevikus ka parem töökoht saada. Pereelu ja laps ei jookse eest ära, et peaks nii olulise asjaga kiirustama.
Postitusi: 5925

Postitatud: 02-12-2014 23:52


Aasta on ilmselgelt liiga lühike aeg. Kui sul on plaanis kooli minna (ma eeldan et kuskile ülikooli või kutsekooli vms) siis tee seda ikka enne lapse tulekut. Hiljem on palju keerulisem end rütmi saada. Lisaks pead siis veel lapse järgi vaatama. Muidugi saaksite hakkama aga kas on vaja nii ruttu?

Minul oli ka vahepeal nii meeletu titeisu. Kuigi ma andsin omale aru, et kõigepealt peaks natuke kahekesi omaette olema. Kuigi oleme koos olnud juba pea 5 aastat.

Kas te elate juba omaette? Kas saate raha vanematelt? Kas saaksid omale hetkel normaalse töö?
Postitusi: -18

Postitatud: 03-12-2014 00:06


Ma arvan, et lapsesaamine on iga inimese sügavalt isiklik asi ja õige otsuseni jõuab inimene ise ennast kuulates. Mul on raske mõista, miks siia foorumisse teha selline teema, aga see selleks.

Tark ei torma, aga kui te olete oma kaasaga kindlad ja soovite last, siis tehke seda. Peamine, et te oleksite materiaalselt kindlustatud ja valmis seda kohustust kandma.
Postitusi: 6305

Postitatud: 03-12-2014 01:13


Tsiteeritud:

25ni küll ei oota :D nii kaua ei taha õnneks ka noormees oodata. ja kas mul pole siis aru peas, et tahan last saada ene 25ndat eluaastat?


NII KAUA? Tundub, et sa oled siis 25'st veel päris kaugel, soovitan ka oodata. Kui te nii kindlad oleksite, siis muidugi, miks mitte, paljud noored vanemad saavad ilusti hakkama, aga kui su mees sellest nii vaimustuses ei ole, siis kindlasti ei tasu veel last saada. Ca aasta on ikka väga vähe lapse saamiseks, 3-4 aastat oleks minu jaoks ehk miinimum, siis juba oleks kindlam, kas asi üldse püsiv on, kuigi muidugi ka mitmekümne aastased suhted võivad untsu minna. Mul saab oma noormehega ka mõne kuu pärast aasta koos oldud, aga ma küll ette ei kujutaks hetkel, et me lapse saaks.. ma pole sugugi kindel, et nt 10a pärast veel koos oleme, see on ikka liiga lühike aeg üksteist täielikult tundma õppida.

Võta omale nt lisatööna lapsehoidmine või hoia tuttavate lapsi kui lapsed nii väga meeldivad, siis näed ka paremini kui suur kohustus see tegelikult on ja ehk tunned isegi, et vara veel.
Postitusi: 31784

Postitatud: 03-12-2014 05:55


Minu jaoks on see veidi ruttamine. Saada laps inimesega, kellega oled nii vähe koos olnud ja noored olete ka. Lapse saamine on ikka suur asi ja vastutus. Mina ootaks pigem, kuni sul see tuhin ja ka väikestviisi kinnisidee üle läheb. Õppige veel teineteist tundma.
X