Postitusi: 3

Mure mehega. Lahkuda või oodata?

Postitatud: 12-05-2015 01:30

Pole kindlasti kõige õigem koht kuhu oma mure kirja panna, aga ehk hakkab endalgi kergem. Nimelt, olen 4 aastat olnud suhtes ühe mehega, suhtes on olnud juba algusest saadik pidevalt tõusud ja mõõnad, oleme korduvalt lahus olnud ja siis uuesti kokku läinud. Mulle on küll korduvalt öeldud, et soojendatud supp pole siiski enam see, mis alguses värskest peast, aga tundsin, et armastan teda ja tahan oma elu temaga veeta. Praegu, viimased kaks ja pool kuud, mil võtsime omaette korteri, et kahekesi olla, ei ole teda enam minu kõrval peaaegu olemaski. Olgu, ma mõistan, mina käin tööl, temal on omad asjaajamised ja asjad, aga need päevad, mil mõlemal vabad on, võiks ju siiski koos veeta, või ma eksin? Tema aga leiab pidevalt vabandusi, miks minust eemal olla, käib väljas, ütleb mulle, et tal läheb 1-2 tundi, lõpuks ootan teda poole ööni ja siis kui tuleb ei mõista, miks ma olen murest murtud ja tunnen muret meie suhte tuleviku pärast. Tema arust ma hüsteeritsen ja mõtlen üle. Peale selle ei tunne ta sugugi muret sellepärast, et üür saaks makstud ja toit oleks laual ning kui mina mainin poole sõnaga, et ma üksi ei suuda ka kõige peale mõelda ja kõike arvestada ning üksi ma oma palgaga meid kahte üleval pidada ei suuda kui tema ei panusta, ta ainult nõuab kütuseraha ja kui ma ei anna, läheb oma vanemate juurde. Nüüd on ta juba mitmeid päevi hiilinud oma vanemate juurde, ei tule isegi ööseks koju, vabanduseks toob, et tal ema haiglas ja ta peab oma isale toeks olema. Mina sellest aru ei saa, ta isa on tööl päeval, ema haiglas, paar tundi päevas oma vanematele pühendada oleks okei, aga päevad läbi ära olla ja siis ka ööseks lõpuks mitte koju tulla tundub juba ilmselgelt kahtlane. Sõnumitele/kõnedele ei vasta. Ma ei hakka ka ta telefoni ummistama ning olen vaid paar korda helistanud ning 1,2 sõnumit saatnud küsimusega, kus ta on, kuna tuleb. Kas ma tundun pealetükkiv?
Lisaks sellele jääb talle pidevalt ette kui ma suhtlen mõne teise meesterahvaga, ka need mehed, keda ma tean juba kauem kui teda, ütleks isegi, et lapsest saadik, meil on ühiseid mälestusi ja nad ei ole mulle kunagi halba tahtnud. Ma saan aru, et see võib mehele tunduda kahtlane kui naine suhtleb teise mehega, aga see pole ju ka 100% keelatud siiski, vahepeal võib ikka rääkida, seda enam, et mu oma mehel pole minu jaoks aega ning kui ta isegi enda sõnul ''leiab'' minu jaoks aega, ta telefon pidevalt heliseb, ta varjab sõnumeid, ei näita ega ütle, kes helistab, läheb teise tuppa telefoniga rääkima, kaob peale kõne teinekord ära, vabandades, et mõnel sõbral on abi vaja. Ma ei tea, kas uskuda või mitte. Üle aasta tagasi jäi ta mulle vahele teise naisega kohvikus, ise väitis mulle, et on oma venna juures ja kui ühised sõbrad mainisid, et ta auto on kesklinnas otsustasin vaatama minna ning eest leidsin tema koos teise naisega veini joomas. Neiu tegi muidugi suuri silmi kui ütlesin, et olen selle meesterahvaga juba kolm aastat suhtes olnud ja et oleme kihlatud. Ilmselt polnud minust talle midagi mainitud, igatahes peale seda see neiu tõusis ja lahkus, aga mehel oli sada õigustust ja põhjendust varrukast võtta. Kasvõi see, et käisin sõbrannaga teises linnas ühel nädalavahetusel aega veetmas ja puhkamas ning sain seal kokku oma lapsepõlve sõbraga, kellega vestlesime kolm tundi kohvitassi kõrval AVALIKUS kohas. Polnud mitte mingit ohtu, et ma hakkaks oma meest petma, tema seda ise aga ei uskunud ja süüdistas mind petmises, sõimas L**siks ja hakkas teistele inimestele rääkima kui lõdva püksikummiga ma olen.
Praegu tunnen end üksiku ja maha jäetuna, sõbrad küsivad ja tunnevad muret, aga ma vaid üritan oma mehelt teada saada, mis toimub ja kas ma peaks ta asjad kokku pakkima ning talle üle andma ja talle ilusat elu soovima. Ma ei tea, mida oleks õige teha.
Postitusi: 2236

Postitatud: 12-05-2015 02:44


Miks te koos üldse olete ?
Postitusi: 5220

Postitatud: 12-05-2015 02:50


True love!
Postitusi: 23565

Postitatud: 12-05-2015 06:12


jookse enne kui hilja
Postitusi: 66

Postitatud: 12-05-2015 06:50


Ise lahkuks ka.
Postitusi: 6034

Postitatud: 12-05-2015 07:38


Paki mehe asjad ja ela üksi edasi korteris! Pole mõtet raisata oma elu mehele, kes Sinust ei hooli ja kes Sind ei armasta. Mees, kes Sinust hooliks, ei käituks üldse nii nagu Sa kirjutasid.
Usu, küll leiad parema mehe, kes Sind õnnelikuks teeb. :)
Postitusi: 15746

Postitatud: 12-05-2015 07:58


OMG. Seda pole mõtet isegi pikemalt analüüsida kui see, et sealt midagi head pole kunagi tulemaski.

Inimene on armukade kui ise petab ja süüdistab teisi, kõik tema käitumises ju reedab sellele, et sind petab. Lisaks on üldse lohh. Mida varem sa lõpetad seda kergem sulle, inimene on manipuleeriv ja mida kauem see sul edasi kestab seda rohkem sa tulevikus kahetsed. Hetkel võib tunduda raske, natukese aja pärast juba mõistad ise ka kuidas sa suutsid.
Postitusi: 31784

Postitatud: 12-05-2015 08:40


Lahkuda või oodata? Oodata nagu mida? Loe oma jutt nüüd läbi ja saad aru, et siin pole enam midagi mõelda.
Postitusi: 4126

Postitatud: 12-05-2015 09:37


Minuarust on tegemist küll kõike muud kui kõiki osapooli rahuldava suhtega. Ilmselgelt on tal silmarõõmud ja kahjuks ta väga sinust ja sinu tegemistest ei hooli. Selline käitumine ei viita päris kindlasti armastusele ja hoolimisele. Soovitaks sul eluga edasi minna...ilma temata!
Postitusi: 675

Postitatud: 12-05-2015 10:17


Milleks raisata ennast suhtes, mis tapab ainult sind nii vaimselt, kui ka füüsiliselt.
Parem õpi elama nii, mis sind tõeliselt õnnelikuks teeks :)
Postitusi: 1848

Postitatud: 12-05-2015 10:40


No vanemate juures ta nüüd küll vaevalt et on Oodata pole siin küll midagi.
X