sv@

Postitusi: 25

VALDADE ÜHINEMINE !

Postitatud: 30-08-2016 09:13

Heipa !


Mida Sina arvad sellest ja on ka midagi mida sa väga kardad sellega seoses ?
Postitusi: 6444

Postitatud: 01-10-2016 21:44


Mõndade valdade jaoks on see kindlasti kasulik. Samas lihtinimese seisukohast, kes elab mõnes pisikeses vallas võib see raske olla. Kui tehakse arstid, poed jms ainult tõmbekeskustesse, siis võib olla neil raske sinna pääseda.
Postitusi: 14224

Postitatud: 25-12-2016 10:51


Siin ka tehakse...ei saa aru miks
Postitusi: 2138

Postitatud: 25-12-2016 20:06


Haldusreformil on minu arvates üks suur probleem - ei tegeleta piisavalt reformi vajalikkuse selgitamisega vabariigi elanikele!
Postitusi: 6052

Postitatud: 25-12-2016 21:27


Ei toeta üldse, aga mis parata, sundliitmine ootab ees. Seoses sellega kaovad ka töökohad väikestes valdades, kuhu keskust ei tule.
Postitusi: 154

Postitatud: 25-12-2016 22:12


Ma ei ole samuti näinud valdade ühinemisel mingit mõtet.

Lugesin Prääniksit kommentaari ning tõesti ei ole ka mina kursis, kuidas ühinemist põhjendatakse. Loomulikult ma ei ole ka antud valdkonna arutelusid jälginud.
Jagan leitut ja võite teha omad järeldused
Siseministeeriumis valmis haldusreformi vajalikkus tõendav uuring
Tasakaalustatud regionaalareng nõuab kiiret haldusreformi PDF

Mida järeldada:
Esiteks seda, et haldusreformi peale on mõeldud juba 15 aastat tagasi. Mis paneb küsima, et miks seda alles nüüd vaja on.
Teiseks, et kasu haldusreformist on vaid teoreetiline, tsiteerin: "suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsusüksuste vahel, tasakaalustab omavalitsuste tulude ja kulude struktuuri demograafilist potentsiaali ning sotsiaalset koormust." Antust võib järeldada, et liitmise teel peaksid ära kaduma halvasti toimivad KOV-id, mis liidetakse jõukamate KOV-dega.
Reaalsust on see, et ühinemisprotsessi üle ei teosta keegi kontrolli ning sellest tulevalt, liituvad tugevad tugevatega ning nõrgad, siis omavahel, sest neil ei jää midagi muud üle. Ja kokkuvõttes ei muutugi mitte midagi.
Riigi poolne rahade jaotus jääb ikka samaks ning osavaldadesse peab jääma siiski keegi, kes keskust osavalla eluga kursis hoiab.

Statistika, jah, võib muutuda.

Statistikaga seosest tuli meelde, et USA-s ennustati statistika alusel, et Hillary võidab. Aga võib olla on tõesti kõige taga Putin. Ei tea.

Postitusi: 154

Postitatud: 25-12-2016 22:28


Statistikaga seoses tuli meelde veel üks näide meie enda Eestist, mis kaudselt ka hetkel päevakorras, võib isegi öelda, et see kõik on selleni viinud.
Nimelt, mäletan aega, kui võeti vastu seadus, mis hakkas metsaks lugema "puittaimedega kooslust, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast." - varem nimetati seda võsaks.
Antud seaduse muudatusega kasva metsatagavara hulk. Seda muidugi paberil.
Postitusi: 644

Postitatud: 26-12-2016 00:28


Tsiteeritud:

Haldusreformil on minu arvates üks suur probleem - ei tegeleta piisavalt reformi vajalikkuse selgitamisega vabariigi elanikele!

Tead, kes tahab, see leiab vajaliku info üles ja loeb uudiseid. Meil ei ole vaja nanny state, mis kivi all elavatele elanikele uudiseid sisse nämmutab, kui neid see asi isegi ei huvita. Paljud vallad läksid sellele populistlikule teele ja uurisid elanike käest, kas nad soovivad ühineda mõne vallaga ja üllatus-üllatus, aga osalenute protsent jäi pea alati alla 10.

Tsiteeritud:

Ei toeta üldse, aga mis parata, sundliitmine ootab ees. Seoses sellega kaovad ka töökohad väikestes valdades, kuhu keskust ei tule.

Tegelikult kaoksid need töökohad varem või hiljem. Haldusreform on üks osa riigireformist ja riik ei loo töökohti, vaid seda teevad suures osas ettevõtjad. Kui riik on KOV-is kõige suuremaks tööandjaks, siis on see tõsine ohumärk ning ei kõnele jätkusuutlikust KOV-st.

@tyhjys- ma olen sinuga mõnes punktis nõus, aga sooviksin välja tuua teatud aspektid. Samuti sooviks tähelepanu juhtida sellele, et haldusreformi hakati ette valmistama juba 1997.aastal :)

Tsiteeritud:

Teiseks, et kasu haldusreformist on vaid teoreetiline, tsiteerin: "suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsusüksuste vahel, tasakaalustab omavalitsuste tulude ja kulude struktuuri demograafilist potentsiaali ning sotsiaalset koormust." Antust võib järeldada, et liitmise teel peaksid ära kaduma halvasti toimivad KOV-id, mis liidetakse jõukamate KOV-dega.

Ma väidaks vastu, et tulu valdade liitmisest ei ole vaid teoreetiline. Paljudel valdadel on siiski probleemiks see, et nendes on liiga vähe elanikke, aga teenused, mida vald peab pakkuma on samad, mis suurema elanikearvuga vallas. Selle tagajärjeks on see, et väiksemas elanike arvuga vallas maksab sama teenus kordades rohkem kui nt Viimsis. Nt Norras on läbiviidud uuring, kus arvutati kokku, mitu korda erinevad inimesele pakutavad teenuste hinnad. Utsira, mis on vaid paarisaja elanikuga üksus kulutas elanikule ca 30 000 norra krooni, samal ajal kui Oslo kulutused elaniku kohta olid ca 1900 krooni (lisan lingi alla). Põhimõtteliselt samasugused käärid on ka Eestis. Kas meil on vaja tingimata elus hoida kohalikke omavalitsusüksuseid, kus on vähem elanikke kui Õismäe paneelmajas?Üle pooltes omavalitsustes jääb elanike arv alla 2000. Ja elanike arv mõjutab tulubaasi, mis mõjutab KOV-i võimekust pakkuda teenuseid ja areneda...surnud ring.

Tsiteeritud:

Reaalsust on see, et ühinemisprotsessi üle ei teosta keegi kontrolli ning sellest tulevalt, liituvad tugevad tugevatega ning nõrgad, siis omavahel, sest neil ei jää midagi muud üle. Ja kokkuvõttes ei muutugi mitte midagi.

Järelevalvet teostab Rahandusministeeriumi alla kuulub riigihalduse minister oma kaaskonnaga. Mõistetavalt ei kirjuta riigivõim omavalitsustele ette, kes kellega peaks liituma, sest ideaalis liituvad vallad omavahel. Kui vaadata praegu ühinenud valdu ja käimasolevaid läbirääkimisi, siis need peaksid ümber lükkama väite nagu liituksid rikkad ainult rikaste valdadega ning kehvemas seisus vallad oleks jäetud justkui vaeslapse ossa. Idee poolest on alternatiiviks pakutud ka KOV-ide suuremat koostööd (nt transpordi, koolivõrgu jms alal), aga KOV-id ei ole sellest ise väga huvitatud olnud.

http://www.dn.no/nyheter/politikkSamfunn/2016/08/08/1438/KommuneNM/brukte-30205-kroner-per-innbygger-p-kommuneadministrasjon- Norra haldusüksuste kulutused
Postitusi: 2138

Postitatud: 26-12-2016 02:45


Haldusreformiga seoses soovitan kõigil (kellel ei ole rahast kahju või kellel on võimalik seda endale lubada) lugeda kahte Postimehe artiklit Pala vallavanemaga seoses:

http://pluss.postimees.ee/3920433/minu-vald-minu-elanikud-minu-raha-minu-kool?_ga=1.267873037.220862054.1474806281

http://pluss.postimees.ee/3920535/haldusreformi-vaenava-vallavanema-portree?_ga=1.267873037.220862054.1474806281

Miks ma seda soovitan? Need artiklid kirjeldavad värvikalt olukorda tüüpilises Eesti väikevallas, elanike arvuga veidi üle 1000, kus KOV on peamine kohalik tööandja ja kus kohalik 9-klassiline kool on sisuline vallaelu keskus (loe ainus tõmbenumber, mis on seni takistanud paljudel lõplikult minema kolimast, sest tööl käiakse kas Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal... või Tartus, Jõgeval või Tallinnas).
Postitusi: 2138

Postitatud: 26-12-2016 02:50


Haldusreformi esmane kavand telliti 1997. aastal, sest oli selge, et vallad, kus elanike arv on alla 2000 (neid oli ja on enamik) ei ole jätkusuutlikud. Miks varem ei ole alustatud sundliitmistega - ma arvan, et puhtalt poliitilise tahte küsimus! Poliitiliselt ei olnud see kuigi meeldivam teema tegelmiseks ja king ei pigistanud (loe ei olnud toimunud noorte töörännet Skandinaaviamaadesse, Iirimaale, Suurbritanniasse ja riigieelarve ei olnud sotsiaaltoetustega ära koormatud).
Postitusi: 154

Postitatud: 26-12-2016 03:28


Elanike reaalne arv ja reaalne elukoht maakaardil ei muutu haldusreformi käigus.
Tulu millest sa räägid, Zerda, on rahade ümber jaotamine ehk osavalla elanikud hakkavad saama odavamalt teenust, näiteks küttearve, aga seda jõukama valla arvelt. Selliseks rahade ümber paigutamiseks ei ole vaja teha haldusreformi, mis samuti maksab. Mõned muudatused riigilt KOV-dele makstavas süsteemis, mitte nagu praegu, et kõik saavad võrdselt pea järgi, ja asi olekski lahendatud.

Selle kõige juures teenused reaalselt ei muutu odavamaks, sest reaalne teekond perifeeriasse ei vähene.
Juurde ei teki ka reaalset raha, kui just mitte arvestada koondatud ametnikele makstavaid summasid.

Järelevalve all pidasin silmas seisu, kus omavalitused saatsid üksteisele liitumisettepanekuid ning siis oma suva kohaselt (kohalike elanike hääletamine oli samuti) otsustati kellega liituda. Loomulikult oli ring piiratud naaber KOV-dega.
Seejuures leiangi, et riigivõim just nimelt olekski pidanud omavalitsustele ette kirjutama, kes kellega liitub. Seda enam tingimustel, kus haldusreform ongi riigivõimu poolne ettekirjutus.

Haldusreform on tõsine igand. 19 aastat vana, Zerda, tänan täpsustamast, projekt, mille läbisurumisega saab öelda, et lõpuks on see tehtud. Millest senimaani on vaid palju kisa olnud, kuid ilmselgelt vähe villa saab.

edit: Lugesin Prääniksi viimaseid postitusi. Hetkel artikleid ei lugenud, teen seda homme.

Tsiteeritud:

9-klassiline kool on sisuline vallaelu keskus (loe ainus tõmbenumber, mis on seni takistanud paljudel lõplikult minema kolimast, sest tööl käiakse kas Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal... või Tartus, Jõgeval või Tallinnas).

Kui tõsiselt võetav selline jutt on?
Kes on soovinud ära minna on seda ka ammu teinud. Ning mingi kohaliku tõmbekeskuse pärast, nagu näiteks kool või bussijaam, ei ole küll keegi pidama jäänud.

Mida öelda tahtsin on see, et kui haldusreformi mõte ikkagi ongi inimesed ääremaadelt keskustesse ajada, pannes neid sundolukorda, näiteks kooli ära kaotamisega vms, siis ei ole mõtet vassida, vaid öeldagi otse välja, kuidas tegelikult olukord ja milline eesmärk.

X