mida teie arvate või tunnete kui mees ütlep et ei tunne teiega vabalt ennast pidutsedes?

Kui aus olla, siis mulle näiteks ei meeldigi mehega peol käia. Peo all mõtlen ma just klubitamist. Ta pole eriline tantsulõvi, pigem eelistab istuda ja juttu ajada. Mina aga lähen klubisse tantsimise eesmärgiga. Ei taha lauas istuda ja maailmaasju arutada. Selleks on teised ajad ja kohad.

Sünnipäevadel ja üritustel käime alati koos. Samuti tean ma ka kõiki ta sõpru. Oleme teinud laupäeva selleks päevaks, mil tema läheb meestega sauna ja kõrtsu, kui tuju on, ning mina rokin sõbrannadega;) Mõlemad oleme rahul.

Teemaalgataja! Ära lase mingil meherajakal enda enesehinnangut alla viia! Sa oled ju kõige kõigem:)[b]

Ma mehega koos juba 4 aasta ning talle ei meeldi üleüldiselt pidudel käia.Polevat selline inimene:S :) Ise tahaks küll vahest peole aga lihtsalt ei lähe ,kuna mees ei taha, siis miks minna ilma temata:) Oleme kodus ja lihtsalt väljas:)

Hei särasilmake, ära nukrutse.

Praegu raske, kuid kunagi leiad inimese, kellele saad kunagi ütelda, et armastad teda ja tema nii Sinule. :) Ausõna.

Ja oma tutvusringkonnast tean, et kui mees ei taha sõpradele tutvustada naist, siis sellepärast, et tema jaoks ei ole asi piisavalt tõsine.

väga hästi öeldud:D:D

Meie käime ka pea igal pool koos. Jah, on olnud mul ka naistekaid, mida peame kodus ja mees on ka alguses meiega, teeb midagi head süüa vms. Ja siis läheb saab sõpradega kokku, ütleb naljaga, et mis ma ikka naisteklat?i kuulama hakkan:D aga kui meestel on kuskil saunakas vms, siis ta tuleb koju ja ytleb, et täna siis lähma sinna ja sinna, see on tema jaoks täiesti elementaarne, et ma tulen igale poole temaga kaasa. Selleks me ju olemegi koos, et nautida kõike koos.

Üks põhjus, miks ma oma eelmisest lahku läksin oligi see, et ta ei tutvustanud mind ei oma sõpradele ega ka perekonnale. Kui proovisin temaga sellest rääkida, siis arvas, et ma ajan asja hullemaks kui ta on, kuid mingi hetk hakkasin tundma, et ma olen talle mingiks madratsiks ja lõpetasin suhte ära. Loomulikult polnud see ainukeseks põhjuseks. Ahjaa, me olime koos mingi 1,5 aastat.

See on õige küll. Üht oma eksi, kellega sai suheldud üle aasta, nägi minu perekond põgusalt vaid paar korda, kuid sisse ei kutsunud ma teda kunagi. Samas praegust meest olin tundnud vaid mõned tunnid, kui ta mu üles otsis, külla tuli ja hoobilt ka perekonnale meeldima hakkas. See ei puudutanud küll sõprusringkonda, kui vahet pole- sõbrad, pere, kõik on lähedased inimesed, kelle arvamus mingil määral loeb.

mul samasugune probleem...ta isegi ei tahtnud et ma ta sünnipäeva peole tuleks..aga sai siis aru, et pingutas üle...ja olin ka peol..pärast veel ei jüudnud ära heietada et nii hea on minuga koos olla. ja nii hea meel et ma ikka seal olin :D...vast nüüd targem :D....

minul just vastupidi, mees tirib igalepoole kaasa, vahest tahaks nagu omaette ka olla väljas:)

leian, et elukaaslane on nii parim sõber kui ka armastatu, nii et peaksime ikka ühte ruumi ära mahtuma, olgu siis pidu või midagi muud, käime väljas ikka koos. :)