H.K

Postitusi: 14

Mis minuga toimub :S :( Aidake nõu ja jõuga :)

Postitatud: 28-09-2008 19:40

Olen oma mehega koos olnud peaaegu 9 aastat ja meil on peagi kahe aastaseks saav poeg.Eelmine nädal olime sunnitud lapsega nädalks kodust ära minema,sest meil tehti remonti,oleme ka varem lapsega mõned päevad kodust ära olnud,et vaheldust saada ja mul pole selle vastu midagi.Aga viimane kord koju tagasi tulles muutus kõik.Esmaspäeval koju tulle oli kõik veel korras,ga teisipäeva hommik ma ei tea mis minuga juhtus,hakkasin niisama äkki nutma ja igasuguseid nõmedaid mõtteid mõtlema,hakkasin oma mehes kahtlema,et äkki ta on võimeline mind petma(kuigi ta mulle selleks absoluutselt põhjust andmud,et nii mõelda.)Elame sellises väikse kohas ja töökoht asub tal meie majast u.0,5 km kaugusel ja päeva jooksul sõidab ta ka meie maja juurest mõned korrad mõõda ja siis samuti paanika lahti,et kuhu ta läheb,miks ta tööl pole.Veel mõned nädalad tagasi ma poleks sellest väljagi teinu,aga nüüd...Samuti on tal pikad tööpäevad,mis mind varem absoluutselt häirind pole,aga nüüd...helistan talle mingi 20 korda päevas,et kõsida mis ta teeb ja millal koju tuleb.Samuti on tal üks endine töökaaslane tore naine(mehest mingi 7 aastat vanem,4 lapsega ja mees ka tal vist.)kellega mees superhästi läbi saab,varem polnud mul ka tema vastu midagi,aga mõned päevad tagasi nägin kuidas mees talle msnis sau kallake ütles,pärast selle nägemist mõtleisn küll,et mis toimub??Oleks ma seda mingi paar nädlat tagasi näinud,poleks midagi olnud,aga nüüd...Mees ütles ka et on üksteist juba tööajast nii kutsund(musi-kallike vms.) ja et see naine ütleb kõigile nii,aga ikkagi see lause närib hinge ja on päeav läbi silme ees(SAU KALLAKE :s )Kuigi tean et nende kahe vahel pole kunagi midagi olnud ega saa ka olema,on sees paaniline hirm,et äkki...Rääkisin mehele ka oma probleemist ja ta igati toetab mind,ütles et kui mingi probleem tema poolt oleks siis ta kohe räägiks.Tean,et ta ei teeks mulle ega lapsele kunagi haiget,aga mingi tugev tunne ütleb sees äkki ta on sellesk ikka võimeline :( Mika ma äkki nii halvasti mõtlen,kuigi selleks pole mingit põhjust antud???Varem me suht palju võtsime üksteise kallal ja võisme riiud magama ka minna,polnud mingit probleemi,aga nüüd iga väiksem hääletõst ja mul paanika ja pill lahti :S
Mees ka koguaeg kordab et kõik on korras,mõni minut usun ka seda ja siis hakkan jälle oma nõmedaid mõtteid mõtlema...Seepärast peangi mingi 3 korda päevas kindlasti ta käest küsima,et kas kõik ikka ok.Et millest äkki selline muutus,miks ma oma mehes nii palju kahtlen???Olne selline paanikanupp,et jube,sellist asja pole varem olnud :S(tglt suhte aguses oli mingi 9 a tagasi,et kontrollisid teda,aga siis plnd ka asi nii hull kui praegu.ma hetkel 23 a ja mees 25 a,et suht varakult saime tuttavaks.Et selline tunne nagu oleks alles armunud,et muretsen siin kas jääme kokku või mitte)Meie suhe on selle viimase nädalaga palju paremaks muutunud,ei lõuga ja ei mõlise temaga enam nii palju,aga selle asemele on tulnud ainult pahad mõtted ja kahtlused,tahaks neist lahti saada,aga kuidas???Teha ei viitsi ka tänu sellel midagi,söögiisu puudub absoluutselt,ainus päikesekiir päevas on mu laps.Igal õhtul räägime mehega oma päevast ja muredest ja kõik on tip-top korras,rõõmsalt lähen ka magama,aga tean et hommiku hakkab see kõik uuesti pihta...siis ainult mõtlen,mõtlen,mõtlen...Tean seda,et me mehega mõlemad tahame,et see suhe toimiks ja pingutame ka selle nimel,et nii läheks,aga millepärast ma siis nii väga pabistan,kui kõik peaks ideaalses korras olema??Elan sellises vaikses kohas,naabreid eriti pole,kellegiga suhelda pole,päev läbi ainult lapsega,äkki asi selles?kuigi varem see mind häirinud pole,mulle piisas mehest ja lapsest.Tean,et aeg annab arutust,aga see aeg võiks juba rutem tulla,et sellest pahast tundest enda sees lahti saada.Tahan endist mina tagasi,kes polnud selline pabistaja ja muretseja.Aga kuidas see juhtuda saab??Tean,et palju on ka mu enda peas kinni,minu mõtlemise,et just nimelt kuida seda mõtlemist muuta saaks???
Postitusi: 2531

Postitatud: 08-11-2008 10:10


mina arvan samuti et peaksid endale tegevust otsima mitte terve päeva kahtlustama,see ju mõjub lapsele kui oled närviline,saa sõbrannadega kokku,mine kasvöi lapsega kuskile huviringi .usalda oma meest,hommikuti soovi talle ilusat päeva algust pösemusiga,ära helista tihti sest varem või hiljem hakkab ka mehele see sõnaotses mõttes närvidele käima,kui su mees ütles et kõik on ok siis ainult usalda teda!
edu teile!;)
Postitusi: 25077

Postitatud: 08-11-2008 10:23


Sa mõtled rohkem kui peaksid...
Postitusi: 639

Postitatud: 08-11-2008 10:34


Tsiteeritud:

Rahune lihtsalt maha, tehke koos midagi mõnusat- sõitke kuhugi või veetke kasvõi mõnus päev kahekesi koos:)

Just,see aitab :)
X