Postitusi: 4

andke nõu

Postitatud: 26-10-2008 01:02

ma isegi ei tea, kust alustada. saime kokku rohkem kui aasta tagasi. temal oli suhe ja minul üks lõppemas. läbisaamine oli hea, peagi arenes see ka millekski muuks. ja nii ma ära armusingi.
tema lubadused naine maha jätta teostusid aasta alguses, pool aastat pärast seda, mil meil teineteise vastu tunded tekkisid. nüüd elame koos, kaheksandat kuud. ja nüüd olen nii ummikus, tõesti ei tea, mida ette võtta.
ma kardan, et ta pole oma eelmisest veel üle saanud. hoiab alles nende nö musipilte, kaarte. omavahel nad ei suhtle, niipalju kui tean, aga häirib ikka ja tema ei saa sellest aru.
omavahel ei saa me enam nii hästi läbi kui varem. tunnen, et mul pole kellegagi rääkida, kellelegi muret kurta. oleme justnagu lahku kasvanud selle lühikese kooselu ajal. iga kord, kui talle oma muredest räägin, peab ta seda virisemiseks ja ei võta mind tõsiselt. kõik oleks tema jaoks kui nali. ta teeb mind pidevalt maha, naerab minu üle ja kui mul lõpuks midagi õnnestub, siis ei suuda ta minu üle rõõmu tunda.
vahest tundub, et ma lausa vihkan teda. ma ei salli mõnikord tema juures mitte midagi. ja siis ta teeb jälle seda nägu ja ma sulan. olen mõelnud ära kolida, võimalus on. aga ma kahtlen, sest ma ei tea, mida tunnen.
me tülitseme iga väikese asja pärast, ja mõlemad oleme kanged ning alla ei anna. ma tahaks temaga hästi läbi saada ja õnnelik olla, aga ma ei tea, miks ta mind koguaeg maha teeb. ütleb küll, et ei tee meelega ja et ma ei peaks seda südamesse võtma, aga kallima sõnad on olulisemad kui teiste omad ja ma paratamatult solvun.
ma ei tea, mida edasi teha. kas on üldse mõtet meil?

ehk oskab keegi midagi selle pika jutu peale öelda? mina olen nii suures segaduses, aga vähemalt hea, et südamelt ära sain.
Postitusi: 24434

Postitatud: 26-10-2008 17:52


Mida külvad,seda lõikad.Muud midagi.
X