Postitusi: 95

Kas kardad-kartsid sünnitamist või ei??

Postitatud: 03-01-2011 10:41

mina ei karda kohe üldse.kuigi õed ja sõbrannad üritavad mind hirmutada kui valus see on.:D kuigi jäänud on ainult 6 nädalat.kui olete juba sünnitanud siis millal hakkasite kartma ;)
koi
Postitusi: 7792

Postitatud: 03-01-2011 10:50


"toredad" tuttavad sul, kes hirmutada püüavad.

Postitusi: 1267

Postitatud: 03-01-2011 10:53


Ei karda ees olevat sünnitust kohe üldse. Tuleb , mis tuleb ..
Postitusi: 35

Postitatud: 03-01-2011 10:58


endalgi varsti ees see katsumus. Üritan sellele mitte mõelda eriti, kuid hakkan varsti vaimselt hullemaks valmistuma :D veel ei karda:p
Postitusi: 1455

Postitatud: 03-01-2011 11:01


Mina kartsin kohutavalt. Kuna harisin end selles vallas raseduse ajal põhjalikult(raamatud, videod, perekool, loengud, google, ema jutud jne) siis kujutasin seda kõike ette väga reaalselt ja mõtlesin, et see on väga valus. Olen selline, kes pigem mõtleb sääsest elevandi. Nõudsin keisrit oma ämmakalt, õigemini saatekirja sellele aga mulle tehti kohe selgeks, et kui mul pole psühhiaatrilt vastavat soovitust, et psüühika natukene metsapoole ja sünnitusel paanikahoog peale võib tulla siis ei saa ma midagi. Ja haiguslugu peab olema ikka tõsine.
Nüüd olen väga rahul, et mul ei lubatud seda teha, kuna valusad olid ainult kokkutõmbed ja see sünnituse ootamine, lapse sünd ise ei olnud enam valus. Oleksin olnud eluaeg vihane enda peale, et ei sünnitanud ise. Samamoodi ei olnud sünnitus nii kole ja verine nagu olin lugenud ja ette kujutanud. Kokkuvõttes puhas ja loomulik asi.
Postitusi: 596

Postitatud: 03-01-2011 11:01


hea, et ei karda. ise esimest ei kartnud , ei osanud midagi karta. jõudu!:D
Postitusi: 876

Postitatud: 03-01-2011 11:09


Alguses kartsin aga kui tähtaeg hakkas lähenema siis ei kartnud .
Postitusi: 95

Postitatud: 03-01-2011 11:15


Tsiteeritud:

"toredad" tuttavad sul, kes hirmutada püüavad.


nad nalja pärast.kuna nad ise kartsid seda väga.ega mind ei häiri nende jutud :D tuleb mis tuleb
Postitusi: 25077

Postitatud: 03-01-2011 11:18


Ei kartnud ega pabistanud sünnitust. Kõik läks väga ilusti ning kiirelt. Teinekordki. ;)
Postitusi: 95

Postitatud: 03-01-2011 11:19


Tsiteeritud:

Mina kartsin kohutavalt. Kuna harisin end selles vallas raseduse ajal põhjalikult(raamatud, videod, perekool, loengud, google, ema jutud jne) siis kujutasin seda kõike ette väga reaalselt ja mõtlesin, et see on väga valus. Olen selline, kes pigem mõtleb sääsest elevandi. Nõudsin keisrit oma ämmakalt, õigemini saatekirja sellele aga mulle tehti kohe selgeks, et kui mul pole psühhiaatrilt vastavat soovitust, et psüühika natukene metsapoole ja sünnitusel paanikahoog peale võib tulla siis ei saa ma midagi. Ja haiguslugu peab olema ikka tõsine.
Nüüd olen väga rahul, et mul ei lubatud seda teha, kuna valusad olid ainult kokkutõmbed ja see sünnituse ootamine, lapse sünd ise ei olnud enam valus. Oleksin olnud eluaeg vihane enda peale, et ei sünnitanud ise. Samamoodi ei olnud sünnitus nii kole ja verine nagu olin lugenud ja ette kujutanud. Kokkuvõttes puhas ja loomulik asi.

sama siin.uurin netist,küsin emalt.sain ämmakalt video sünnitamisest vaatsin seda huviga.seal see naine tegi küll asja nii valusaks siis korraks tuli judin peale aga see läks kohe üle.:D sama siin tegelt teen sääsest elevandi :D
ma nii loodan et mul tuleb ikka loomulik sünnitus ei taha keisrit kohe üldse.:S
ei jõua ära oodata kuna tibu näen juba :D
Postitusi: 1492

Postitatud: 03-01-2011 11:20


Tsiteeritud:

"toredad" tuttavad sul, kes hirmutada püüavad.

X