Aru saamine.

Sain väga hästi aru, et tüdruk tuleb. Hästi ennast ei tundnud. Rasedus ei lubanud mul voodist püstigi tõusta esimesed 4 kuud. Peale sünnitust läks alles paremaks.

mina kuidagi aimasin et esimene on tüdruk ja teist tahtsin poissi ja nii läks kh.aga vahet isudega küll mingit polnud,plika oli mul nii pisike et ei saadud arugi et rase olin ja poisiga kui juba koju olin saanud küsis mees kes ka merelt tuli et noh aega on veel ja kuna siin eestis polnud tollal midagi eriti saada tahtis ta mind Klaipedasse viia aga siis näitasin voodisuunas,no siis unustati kõik,ainult mina olin hädas veel oma suure kõhuga aga siis hakkasin hästi palju käimisega tegelema ja nüüdseks on kõik nagu ilus unenägu

Teadsin kõigiga, et tüdruk. Teise lapse puhul oodati lausa poissi, aga ytlesin ei ole. Kolmas laps isegi ämmaemand arvas, et poiss,kuna oli kõhus niikui metslane, ütlesin ei tüdruk on. Mitte yhegiga ei näinud ultrahelist, et oleks tüdruk. Nimesid vaatasin vaid tüdrukute omasid ja ongi kolm tüdrukut. Sisetunne pole mind alt vedanud, ega ka nendel hetkedel.

Ja siis? Tite sugu sõltub ikkagi mehe seemnerakust, rahvakeeli siis sellest milline enne seemnerakkule jaole sai...

Minu puhul ükski vanarahva tarkus paika ei pidanud siiski..enesetunne oli halb, punnid näos, magusaisu suur ning tunne oli endal ka, et tuleb tüdruk, käisin uh's ära ja VOPSTII POISS:D kõik ok ja nyyd saab siniseid armsaid beebiasju osta ning hakata nimele mõtlema:D

Mina olen alati teadnud, et mul sünnivad tüdrukud :)
Hetkel ootan teist.

Esimesega tundsin kohe et tuleb tüdruk ,teisega oli sama sisetunne ja kumbki ei petnud,nüüd mul kaks printsessi :)Ja oleme mehega väga õnnelikud nende üle.

Teadsin kohe, et mu laps on parim.

Ma ei saanud üldse aru kumb tuleb. Lootsin tüdrukut. Ja raseduse ajal ei tundnud ma üldse mingit meeletut sidet lapsega ega armastust oma suure kõhu vastu. Küll aga muutus kõik kui oma pisipoja kätte sain, siis hakkas armastus tema vastu meeletult kasvama.
Ja ma tundsin end väga halvasti selle pärast, sest kõik teised rääkisid kuidas nemad oma last armastavad ja oma kõhuga räägivad jne, mina aga ei tundnud midagi kuni selle ajani, kui mulle laps sülle pandi.

tunne, et poiss aga tulemas tüdruk..iiveldust ja paha olla oli ikka omajagu, umbes neljandal kuul jäi ära, et ei seganud enam normaalset elu.