Hingemure ....

Kui väga tahta ja hästi majandada saab ka kiiremini välja kolida kui järgmine aasta

+1

Ma arvan, et kui minu ema mulle midagi nii rumalat välja käiks, siis lõpetaksin temaga suhtluse mingiks ajaks. Kuna te elate koos, annaksin talle mõista et tema soovitused on lubamatud ja edasipidi võib need endale hoida.

Ei ole see mitmekesi elamine normaalne. Tekitab hõõrumisi üksteise vahel. Kolige esimesel võimalusel minema ja hakake enda elu elama. Ema juttu ei tasu tähele panna.

Mõned emad ongi arusaamatult armukadedad, eriti kui oled noorem/ainus laps. Ta kardabki seda, et kolid nüüd välja ja ta jääb sust ilma. Lihtsalt lapsik käitumine täiskasvanud inimese poolt. Enamasti siiski väljakolimine teeb suhted paremaks, varem või hiljem peab ta leppima, et sinust on saanud täiskasvanud naine. Kui ta näeb, et vastutad ise oma elu eest ning samas säilitad temaga head suhted, siis tõenäoliselt aktsepteerib su iseseisvust ja rahuneb maha.

Üks asi on muretsemine oma tütre elukaaslase sobivuse pärast, teine asi on tütre elukaaslase mahategemine jms..
Minu vanemad leidsid ka, et neile ei meeldi kutt, kellega ma käisin. Aga selle asemel, et teda halvustada ja enamvähem ära ajada, tulid nad minuga rääkima. Ja nad ütlesid, et ma otsustaksin ise, mis mulle kõige paremini sobib, nemad toetavad mind igal juhul. Nad ei hakka meie vahele tulema, aga et äkki ma näen ise ka, et see kutt mulle hästi ei mõju.

Niiet see, kui su ema teda hukka mõistab, ei ole ikka üldse õige.

Kui tahad oma suhet hoida siis soovitaksin emaga eraldi elama kolida .

Ega ta jah normaalne olukord ei ole. Ma tean seda, et alguses ei meeldinud mu elukaaslane ei mu emale ega ka isale (isa oli just eriti vastu). Samas ema küll muretses ja rääkis minuga temast, aga rahunes maha ja toetas mind ja mu suhet. Et eks ma ju ise tean, mida teen. Kui õppis mu elukaaslast tundma oli kõik korras. Mees on igati töökas ja tubli, on palju aidanud teha jne. Ühesõnaga ei ole just mingi loru. Just see aasta on mu ema kuidagi hästi mu elukaaslase vastu pööranud. Ilmselgelt me otsime tõesti omaette elamist ja seda kiiremas korras! Tundub, et võibolla mu ema on meist väsinud, kuigi tegelikult me oleme omaette ja kui vähegi võimalik, siis oleme üldse korterist väljas, sest ka minu vastu on ta kuidagi tõre. Samas on ta üldse viimasel ajal väga muutlik - ühel päeval on tuju hea, meiega suhted OK ja teine päev ära jää talle mitte kohe tee pealegi.

Ma olen hetkel omal südame kõvaks teinud ja üritan omaette hoida ning ei tee tema torisemisest väljagi!