Laste kasvatamine ja näpuga näitamine

Õnneks ei saa mind süüdistada selles, et oleksin oma last kuidagi valesti kasvatanud, sest mina teda siiani kasvatama hakanud pole.

Ma ise olen see, kes tahaks teisi õpetada, sest mu meelest kõik kasvatavad oma lastest ahvid ja aint mina teeks kõik õigesti aga siiani ma pole kordagi midagi maininud.

Teiste kohta ei oska öelda, aga selle kohta, kuidas mina oma lapsi kasvatama peaksin, ei ole kûll kellelgi õigust midagi kommenteerida.

Minu vanemad vägagi vägivaldselt üritavad minu last kasvatada. Ise minuga rahul ei ole ja nüüd siis püüavad mu last samamoodi kasvatada nagu mind kasvatasid. Ehk siis valesti. Muidugi elu kisa on sellest minu valesti kasvatamisest kah, aga mina olen õnnelik enda lapse üle ja usun temasse. Ja teengi kõike risti vastupidi oma vanematest.

Üldiselt olen tolerantne ja ei pea vajalikuks sekkuda. Ainult sellisel juhul olen sekkunud, kui mindud lapse väärikuse kallale, siis ennast tagasi ei hoia.

Too näiteid, kuidas lapse väärikuse kallale mindud on. Lihtsalt et ma aru saaks, mis see endast kujutab.

Mul on ka juhtunud. Mu vanaema marssis minu koju. Mina magasin. Ja mees tuleb paanikas, et tule kohe teise tuppa. Vanaema lihtsalt pragab lapse kallal, et sa näed välja nagu prükkar. Miks sa nagu kaltsakas oled. Nii kui ma seda kuulsin ma ei suutmud rahulikuks jääda ja röökisin talle otse näkku, et nii minu last ei materdata ja et ta välimusega on kõik korras. Sellest tuli muidugi terve suguvõsa läbiv skandaal, aga krt minu last nutma ajama ei tulda. Eriti nii mõttetu teemaga.

Mõnele on jäetud lapsepõlves õpetamata, et näpuga ei ole viisakas näidata.

Õnneks ei ole seda väga kogenud ja ei pea seda ka kolmandate isikute poolt õigeks.