Postitusi: 922

Isiksusehäirega inimesed - kogemused?

Postitatud: 15-04-2018 15:02

Tere

Kas ja milliseid kogemusi on teil olnud isiksusehäirega inimestega?
Mina suhtlesin umbes pool aastat inimesega, kes tundus algul avatud ja tore. Aga ta pidevalt kurtis, kui raske tal on elus olnud ning kuidas keegi teda ei salli...ning et sõprussuhtes on tal kestnud ainult ligi aasta aega. Ning kuis teda on isegi tänaval ja poes sõimatud. Ma ei saanud aru, miks, kuigi ta oli tunnistanud, et tal on üht tüüpi isiksusehäire.
Õige pea hakkasin taipama - ta eeldas, et inimesed peaks end 90% ainult temale ja tema probleemide kuulamisele pühendama. Kui aga talle nõu anda püüdsin või tagasisidet, siis tajus ta seda rünnakuna a'la "mida sa jamad, sa ei tea mitte midagi, mis lolli nõu sa mulle annad!!". Kui ma mõnel päeval talle ei vastanud või ei kirjutanud, siis tõlgendas ta seda hoolimatusena ja ükskõiksusena a'la "sa tead, kui raske mul on, aga sa ei suvatse isegi mu kirjadele vastata" ja "kõigil meil on oma tegemised...aga kuulata võiks ikka, ja toeks olla". Mis sest, et talle pühendati vähemalt 80% vabast ajast.
Tema maailmapilt oli päris negatiivne, ta tajus väga paljudes asjades rünnakut ja halba enda vastu, temaga suhtlemine nõudis rohkem enesekehtestamist kui tavainimeste puhul. Ent see ei töötanud. Kord mainisin talle, et ta võiks mõelda positiivselt, sest ainult tema saab oma elu suunata ja muuta, temas endas on maailm ning et paremaks saab muutuda vaid iseendast. Seepeale sain pika sõimukirja, ülbe ja hoolimatu inimese sildi ning bloki.
Vot nii lõppes ka minu suhe temaga, olles kestnud alla aasta. Ilmselgelt ta leiab aeg-ajalt uusi sõpru ning kaotab neid...
Postitusi: 3136

Postitatud: 15-04-2018 17:32


Ma ei tea ausaltöeldes, mis see isikuhäire täpselt on või mida need endast kujutavad (keegi võiks seletada), aga natuke meenutab ühte noormeest, kes must millalgi veits huvitatud oli vms. Kuskil paar nädalat olime suhelnud ja siis hakkas mingi pidev kiun pihta, kuidas mina ikka ei ole huvitatud temaga suhtlemisest ja kui jube inimene ma olen, et esimesena messengeris ei kirjuta (wtf), ja et üldsegist ma ei näita oma käitumisega piisavalt huvi üles, kuna ei küsi kuidas tal päeval läinud on ja millega ta täna tegeles ja ei tee ettepanekuid kokku saada ja ei jookse ta järgi jm :D paar kuud pidasime suhtluses pausi ja kui uuesti ûhendust võttis ja ma ûtlesin, et ma ei roni pimedatel sügisõhtutel kodust välja, siis tuli lause "kui sa mingeid tingimusi seadma hakkad, siis ma ei taha edasi suhelda" no tra täielik taun, meenutab kûll natuke su kirjeldust enda tuttava kohta, aga ma ei tea, kas see on isiksusehäire? See hull klammerdumine ja nii lamp süüdistamine.
Igaljuhul selle peale sõimasin näo lõpuks täis ja lõpetasin suhtlemise täielikult, edaspidi tean et selliste jorssidega tuleb seda isegi kiiremini teha.
Postitusi: 922

Postitatud: 16-04-2018 01:44


Tsiteeritud:

Ma ei tea ausaltöeldes, mis see isikuhäire täpselt on või mida need endast kujutavad (keegi võiks seletada), aga natuke meenutab ühte noormeest, kes must millalgi veits huvitatud oli vms. Kuskil paar nädalat olime suhelnud ja siis hakkas mingi pidev kiun pihta, kuidas mina ikka ei ole huvitatud temaga suhtlemisest ja kui jube inimene ma olen, et esimesena messengeris ei kirjuta (wtf), ja et üldsegist ma ei näita oma käitumisega piisavalt huvi üles, kuna ei küsi kuidas tal päeval läinud on ja millega ta täna tegeles ja ei tee ettepanekuid kokku saada ja ei jookse ta järgi jm :D paar kuud pidasime suhtluses pausi ja kui uuesti ûhendust võttis ja ma ûtlesin, et ma ei roni pimedatel sügisõhtutel kodust välja, siis tuli lause "kui sa mingeid tingimusi seadma hakkad, siis ma ei taha edasi suhelda" no tra täielik taun, meenutab kûll natuke su kirjeldust enda tuttava kohta, aga ma ei tea, kas see on isiksusehäire? See hull klammerdumine ja nii lamp süüdistamine.
Igaljuhul selle peale sõimasin näo lõpuks täis ja lõpetasin suhtlemise täielikult, edaspidi tean et selliste jorssidega tuleb seda isegi kiiremini teha.



Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.

Sellise definitsiooni annab kliinik.ee Haiguste ABC leht.

Minu tuttav oli naisterahvas, kes nii käitus. Aga meesterahvas, keda Sina kirjeldasid, meenutab mingil määral küll teda...aga vot raske öelda, kas tal ka päriselt isiksusehäire oli või mitte. Kuid agressiivne tundub küll olevat kirjelduse järgi.
Postitusi: 29489

Postitatud: 16-04-2018 03:03


Oh täielik ohvri kompleks on see. Ei pruugi isegi reaalselt mingi häire olla. See on puhas tähele panu vajadus. Sellised inimesed tavaliselt armastavadki iseendast vatrata, aga teiste jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Või halvemal juhul ei lasta üldse vahele rääkida. Sellised inimesed ei muudagi enda elus mitte midagi, sest alati leiab ju kedagi, kellele halada ja siis niiviisi tähelepanu saada. Mõttetu suhelda.
Postitusi: 3136

Postitatud: 16-04-2018 10:26


Tsiteeritud:

Oh täielik ohvri kompleks on see. Ei pruugi isegi reaalselt mingi häire olla. See on puhas tähele panu vajadus. Sellised inimesed tavaliselt armastavadki iseendast vatrata, aga teiste jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Või halvemal juhul ei lasta üldse vahele rääkida. Sellised inimesed ei muudagi enda elus mitte midagi, sest alati leiab ju kedagi, kellele halada ja siis niiviisi tähelepanu saada. Mõttetu suhelda.

Õõõ jaa, see minu kirjeldatud isik oli samasugune, et endast vatras pidevalt, aga minu jutt läkski justkui ühest kõrvast sisse teisest välja, ja siis sûüdistas, et hoopis mind ei koti :D
X