Postitusi: 260

Kas tunded võivad taastuda?

Postitatud: 30-09-2018 20:28

Lugu siis selline, et olime kaaslasega 2.5 aastat koos, kuna oleme noored siis enamuse ajast olime kaugsuhtes. Kaugsuhtes olime nii kaua kuna elasime erinevates linnades, käisime erinevates koolides ja peale kooli käis tema ka sõjaväes. Kuid alati kui oli võimalus, siis me nädalavahetustel ka kohtusime, veetsime koos aega. Suvel sai tal sõjavägi läbi ja me mõlemad otsustasime edasi õppima minna ja kokku kolida. Mina kolisin siis tema kodulinna ja tema tuli vanemate juurest ära. Nüüd jõudsime aga pea kuu aega koos elada ja ta teatas, et tal pole enam tundeid ja kolis vanemate juurde tagasi. Alguses ma ikka palusin teda, sest kõik oli nii värske, kirjutasin midagi talle iga päev.. Enam ma seda ei tee, sest mõtlen, et äkki ma lämmatan teda kuidagi. Meil jäi kokkulepe, et me võtame mõlemad enda jaoks kuu aega ja siis vaatame kas lähme koos edasi, minu tunded on väga suured ta vastu. Küsimus olekski selles, et kui ma ta praegu rahule jätan, kas siis võivad tunded taastuda? Kas võib olla, et vb oli tema jaoks seda kõike liiga palju ja ta peab enda jaoks asjad läbi analüüsima? Äkki on kellelgi kogemusi ja on sarnases olukorras olnud.
Postitusi: 476

Postitatud: 01-10-2018 15:20


Minu jaoks tunded kas on või ei ole. Kuskile '' pausile '' neid mina küll panna ei oska. Ammugi ei teki need ühtäkki välguna taveast... Elus võib tekkida keerulisi olukordi, millega kaasneb lahkuminek paarisuhtest...Pigem on see ettevõtmise küsimus, mida siis nende suurte tunnetega peale hakata. On tunded vastastikused või ühepoolsed, enesepetuga ka tegeleda ei maksaks...Samas ootama jääda teise poole tunnete '' taastumist '' - minu jaoks kahtlase väärtusega värk...
Postitusi: 919

Postitatud: 02-10-2018 13:59


Te vist kiirustasite liiga selle kokkukolimisega. Kuidagi palju sündmusi korraga.
Kas küsisid, ehk talle ei meeldinud miski, mis selgus just koos elades? Kui nii, siis ma ei usu, et tahab kooselu jätkata. Kui tegu vaid tema enda sisemaailmaga, siis võib muutuda, kui järgi mõtleb. Tean inimesi kes vahepeal 10 aastat ei suhelnud, aga hiljem leidsid, et on just need õiged teienteisele.
See oli viga, et talle iga päev helistasid ja anusid. Selle oleksid võinud tegemata jätta.
Las ta alustab esimesena suhtlust ja kui ei alusta, jäta ta rahule. Ükskõik kui raske see sulle on. Klammerdumine ei meeldi meestele.
Postitusi: 22944

Postitatud: 02-10-2018 15:01


kui läks siis läks soovi talle edu ja ela oma elu
kedagi ei saa kinni hoida ! Ja milleks end alandada? Tüdruk leia oma eneseuhkus üles
Postitusi: 5753

Postitatud: 05-10-2018 14:08


Eks sealt, et teine sind ei taha, võibki tekkida klammerdumine ja lausa kinnisidee, et nüüd on enda poolt küll hästi suur armastus, kuigi vb koos olles ei oleks see üldse niimoodi võimendunud.

Eespool on palju soovitatud, et jäta rahule. Soovitan sama. Muidugi on see valus, vägagi valus, ja see on normaalne. Kuid suheldes, klammerdudes, kinnisideest kinni hoides pikendad vaid oma valu. Parem see kõige valusam periood ehk paar kuud ära kannatada ja mingil hetkel hakkad juba ise ka aru saama ka selle otsuse headest külgedest ning et miks see samas ka õige oli.

Kuidas muidu elukoha osas, kas saad lubada samasse jäämist või pead ise ka kolima hakkama?
Postitusi: 598

Postitatud: 08-10-2018 23:17


Eks need mehed olegi sellised. Seni ollakse rahul, kuni leitakse uus ja parem. Tagajärgedele ei mõelda. Alati pead mehest targem olema ja sammud ette mõtlema. Tean, et see võib raske olla, ent pärast ei teki ka selliseid olukordi(üüritakse koos korter jne). Alati on ka see suhtes, et arvatakse olevat heal järjel ja kiputakse laristama.
Postitusi: 260

Postitatud: 10-10-2018 19:43


Tsiteeritud:

Eks sealt, et teine sind ei taha, võibki tekkida klammerdumine ja lausa kinnisidee, et nüüd on enda poolt küll hästi suur armastus, kuigi vb koos olles ei oleks see üldse niimoodi võimendunud.

Eespool on palju soovitatud, et jäta rahule. Soovitan sama. Muidugi on see valus, vägagi valus, ja see on normaalne. Kuid suheldes, klammerdudes, kinnisideest kinni hoides pikendad vaid oma valu. Parem see kõige valusam periood ehk paar kuud ära kannatada ja mingil hetkel hakkad juba ise ka aru saama ka selle otsuse headest külgedest ning et miks see samas ka õige oli.

Kuidas muidu elukoha osas, kas saad lubada samasse jäämist või pead ise ka kolima hakkama?

Saan lubada samasse elukohta jäämist, korter on üüritud minu nimele See on õnneks hea, aga jube raske on ka selles korteris olla, kuna väga palju on juba mälestusi selles korteris.
Postitusi: 260

Postitatud: 10-10-2018 19:46


Tsiteeritud:

Eks need mehed olegi sellised. Seni ollakse rahul, kuni leitakse uus ja parem. Tagajärgedele ei mõelda. Alati pead mehest targem olema ja sammud ette mõtlema. Tean, et see võib raske olla, ent pärast ei teki ka selliseid olukordi(üüritakse koos korter jne). Alati on ka see suhtes, et arvatakse olevat heal järjel ja kiputakse laristama.

Ma täpselt ei mõista kuidas ma oleks pidanud ette mõtlema.. Ta ei andnud kuidagi märku oma tunnete kadumisest
Postitusi: -39

Postitatud: 13-10-2018 22:36


Ei usu sellesse.
Postitusi: 260

Postitatud: 08-11-2018 16:18


Nüüd on juba aega möödas ning kõik on ikka nii nagu oli. Mul küll siiani valus, aga olen juba leppinud, et ta ei taha mind, kuid mind häirib, miks ei anna mulle vastuseid, mida tunnen, et mul on vaja. Ta vastus kõigele on "ma ei tea". Ta ei tea miks kõik nii läks, mis talle ei meeldinud minu juures või koos elades, miks ta tunded kadusid ja millal. Lisaks on ta öelnud, et ta ei tea, äkki kunagi meil on veel võimalus (mis ajab mind väga segadusse- miks kunagi, mitte praegu?) Ma lihtsalt tahaks teada, et mida ta küll võis mõelda kui rääkis mulle just enne lahkuminekut, kuidas ei kujuta oma elu minuta ette ja siis järgmine hetjk ütleb, et ei armasta :D Keegi võiks aidata mul mõista, mida mehed mõtlevad sel hetkel. Ma tean, et võin tunduda pealetükkiv, kuid ma ei oleks, kui teaksin, et ta segaduses või midagi. Ta on lihtsalt korduvalt välja öelnud, et ta ei taha enam, seega ma leian, et ma väärin mingeid vastuseid. Kuidas saab olla, et ta ei tea midagi, aga teab, et tahtis maha jätta mu? :D Lisaks hakkas tema ümber tiirlema kohe tüdrukuid uuest koolist ning ka tema ise käitub nii nagu kunagi pole käitunud. Veel üks imelik muutus on see, et ta suitsetab ja joob nüüd, ta ei teinud enne suitsu ning oli pm karsklane, ei sallinud väga alkoholi, ega purjus inimesi jne.. Ma kohati ei tunne teda lihtsalt ära, ta on nii kalk ja külm ning üleüldse muutunud. Kas on kellelgi sarnast kogemust, et inimene muutub peale lahkuminekut nii palju?
Postitusi: 598

Postitatud: 08-11-2018 21:40


Jääb mulje nagu kutt oleks liialt noor veel, s.t sarved maha jooksmata. Usun, et tahad mingeid häid soovitusi, kuid lepi sellega, et see oli halb partii ja proovi elus õnne teisega. Varsti taipad, et leidub veel mehi peale temagi. Kõik ei olegi kõigi jaoks õiged, varsti sa taipad milleks see hea või halb oli. :)
X