Postitusi: 37

Kõige julmem ütlemine

Postitatud: 12-03-2019 17:29

Mis on kõige räigem ütlemine/solvang või ähvardus, mida teie ema-isa teile öelnud? Mis teil näiteks ka praegu täiskasvanuna ikka veel meeles on? Või mida olete ise oma lastele öelnud või keegi tuttav on ehk öelnud?
Postitusi: 3125

Postitatud: 12-03-2019 21:00


No minu emps oli ikka maailmameister sellistes asjades ja ma ise seetõttu jälkuste ütlemise osas paksu nahaga, aga ainsad asjad, mis reaalse jälje jätnud on, on uskumuste õpetamine välimuse kohta - siit on kõver, sealt on liiga väike, sealt on liiga suur, seda võiksid varjata.. Täiesti võimatu on praegu tãiskasvanueas mõistusega võtta ja näha neid kehaosi sirgete ja piisavalt suurte või väikestena, vahet ei ole kui paljude komplimentidega inimesed mind üle kallavad :) ikka arvan, et pigem näevad nemad valesti.
Postitusi: 234

Postitatud: 12-03-2019 21:38


ma mäletan ema ütlemist: küll sa siis kahetsed, kui ma ära suren. Ja kahetsema pidin ma tema meelest kõike, mida ma ütlesin ja mis talle ei meeldinud. Lapsele nii öelda ja ähvardada on minu meelest ikka väga julm, lapsed ei peaks üldse mõtlema sellele, et ema sureb ära. Samuti see lause, et mina olen põhjus, miks ta tervis on halb, sest ma teen talle palju muret. Aeg-ajalt nüüd täiskasvanuna kui tahan ise lapsi korrale kutsuda, siis meenuvad need laused ja mitte kunagi oma lastele selliseid lauseid ei ütleks. Kuigi, mis seal salata, lastega on raske ja eks kõik lapsed põhjustavad vanematele muresid ja võib olla ka haigeksjäämist.
Postitusi: 29207

Postitatud: 13-03-2019 04:27


Kui mul oli sünnipäev sain 18, siis ainuke asi mis vanematel oli mulle öelda, et vii prügikast välja. Piisavalt hea ja edukas laps ei saa ma neile kunagi olema. Nad ei ole lihtsalt mitte millegagi rahul. Võttis ikka hea mitu aastat aega, et enda arvamus välja võidelda.
Postitusi: 32

Postitatud: 13-03-2019 13:13


Mu ema suust ikka neid pärleid tuli,kui olin laps ja teismeline.
Kui olin 10aastane,ütles ta,et ma ei hakka kunagi kellelegi meeldima ja et mitte ükski mees mind tulevikus küll ei taha.Pidevalt korrutas,kuidas lapsed on ta elu ära rikkunud(laste all pidas ta silmas siis ka mind).Ükskord ütles,et lapsed tuleks tema arvates ära uputada nagu kassipojad,kui neil silmi veel peas pole.
Mitmeid kordi lubas ta ennast ära tappa või ütles,et tahaks surnud olla.Mäletan,kuidas 8 aastasena koolist koju jooksin ja kartsin,et ema on surnud.Kui olin teismeline,jäi talle pidevalt ette minu kehakaal.Minu kehakaal jäi ette ka mu isale,kui teda nägema juhtusin ja kui temaga ta autos sõitsin,siis mõnituseks lasti mulle Kuldse Trio laulu "Kaalujälgija" ning irvitati.
Kui füüüsiliselt raskelt haigeks jäin ning haiglas hormoonravi sain ning seetõttu ka mõne kilo võrra kosusin ja kui ema mulle haiglasse vastu tuli,olid kommentaarid vaid mu kehakaalu pihta.Kehakaalu kohta mõnitusi kuulsin emalt 8 aastat ning siis ütlesid vist mu närvid üles ja võtsin korralikult alla.Lõpuks olin nii kõhn et ükskord kadusid jalad alt ja kukkusin maha,sest ei jõudnud püstigi seista.Ema seisis tol hetkel parasjagu täpselt minu kõrval,siis tal polnud muret,kuidas mina ennast tunnen,vaid see,mida teised arvavad,kui ma ennast ruttu maast püsti ei aja.Tema töökaaslased hakkasid ka emalt uurima mingil hetkel,miks nii kõhnaks olen jäänud ja ema ütles mulle vaid,et lõpetagu ma see "nali" ära,sest teised teevad talle juba kommentaare."Nali" oli aga see,et võitlesin tol hetkel söömishäiretega ja võitlesin sellega 7 aastat ning arvan,et ega ma päris 100% terve veel küll pole.
Postitusi: 262

Postitatud: 13-03-2019 20:56


Rääkida on palju, väga palju, aga pole aega siia kirja kirja panna. Minu välimus ei ole talle kunagi sobinud, tihti on ette heitnud ( isegi nüüd), et väga kahju, et mul on isa suguvõsa geenid. Et seal naised vananevad kiiresti ja ninad on suured. Aga ise ta ju valis sellise mehe endale ja see mees talle ju meeldis kunagi. Veel on mulle palju haiget teinud see, kuidas ta suhtub vanaemasse ja minu isasse, kui halvasti ta nende kohta räägib nii mulle kui teistele. Tegi seda siis, kui ma olin laps, ja teeb seda siiani. Seejuures on ta endiselt abielus minu isaga.
Postitusi: 32

Postitatud: 13-03-2019 21:42


Tsiteeritud:

Rääkida on palju, väga palju, aga pole aega siia kirja kirja panna. Minu välimus ei ole talle kunagi sobinud, tihti on ette heitnud ( isegi nüüd), et väga kahju, et mul on isa suguvõsa geenid. Et seal naised vananevad kiiresti ja ninad on suured. Aga ise ta ju valis sellise mehe endale ja see mees talle ju meeldis kunagi. Veel on mulle palju haiget teinud see, kuidas ta suhtub vanaemasse ja minu isasse, kui halvasti ta nende kohta räägib nii mulle kui teistele. Tegi seda siis, kui ma olin laps, ja teeb seda siiani. Seejuures on ta endiselt abielus minu isaga.

Jaa,mul ema heitis ka pidevalt ette,et olen iseloomult isasse ja loomulikult oli isa iseloom tema jaoks halb.Minu välimuse kohta meeldis talle ütelda,et olen isapoolsesse vanaemasse,et ülekaal jne.
Postitusi: 3125

Postitatud: 14-03-2019 07:04


Tasub Tiina Tiituse uut raamatut "Armastuse varjatud saladused" lugeda. See on peamiselt sellest, kuidas emapoolne käitumine lapsepõlvest meid mõjutama jääb.
Selles raamatus on toodud palju sarnaseid näiteid, nagu te siin kirja pannud olete :).
Postitusi: 262

Postitatud: 14-03-2019 16:00


aitäh, see on hea soovitus. Otsin selle raamatu, kuigi nn damage is done ja olen end juba enam vähem terveks ravinud ning mis peamine, siis olen elanud nii, et oma lapsed samasugust ema ei peaks nägema ja kuulma.
Postitusi: 29207

Postitatud: 15-03-2019 00:53


Tsiteeritud:

Tasub Tiina Tiituse uut raamatut "Armastuse varjatud saladused" lugeda. See on peamiselt sellest, kuidas emapoolne käitumine lapsepõlvest meid mõjutama jääb.
Selles raamatus on toodud palju sarnaseid näiteid, nagu te siin kirja pannud olete :).

Mu ema helistas mulle täna ja tundis muret ikka nende rohtude pärast, mis ma võtan ja et parem ikka tegeleks oma psüühikaga ja mingite nõiddoktoritega. Et tema on nüüd mingis facebuuki grupis ja kuulis seda ja toda. Muide alati on talle mingite lambiste arvamus rohkem korda läinud, kui faktid. Selle peale ma ütlesin, et ma võtan rohtusid just tema vaimse terrori pärast, kui ma noor olin ja minu ajule tehtud kahjut enam tagasi võtta ei saa. Ta siis, ää saab ikka muuta blablabla, aga et tunnistaks kunagi enda tehtud psühhoterrorit. Seda ei. Kõiges on süüdi muidugi need rohud, mis ma võtan eksole. Mis sest, et need on ainsad asjad, mis mind normaalselt elada lasevad. Ma lihtsalt võtsin telefoni kõrva äärest ära ja panin kõne kinni.
Postitusi: 29207

Postitatud: 15-03-2019 00:54


Tsiteeritud:

aitäh, see on hea soovitus. Otsin selle raamatu, kuigi nn damage is done ja olen end juba enam vähem terveks ravinud ning mis peamine, siis olen elanud nii, et oma lapsed samasugust ema ei peaks nägema ja kuulma.

Täpselt sama.
X