Rasedusaegsed vaevused

pojaga polnud väga hullu. hommikuti tiba iiveldas. poole raseduse pealt tuli rasedustoksikoos. istusin haiglas enamus ajast.
tütrega ma mõtlesin, et annan otsad. mul ei ole elu sees nii paha olnud. kui iiveldushood läksid üle, siis hakkasid puusad kohutavalt valutama. ei saanud istuda ega astuda. ja rasedusdiabeet tekkis ka

Minul oli mure, et ma tahtsin koguaeg ainult shokolaadi ja 24/7 öökimine. Ja pidevad tujumuutused :p ja lõhnad.... Kõik lõhnad mis olid tundsin nad juba kaugelt ära ja enamus hakkasid vastu.

Suur rauavaegus.
Vaagnaluu põletik.
Munasarjatsüst kasvas raseduse ajal hoogasasti ning läks keerdu (pole otseselt seotud rasedusega).
Kaheks kuuks kadus maitsemeel totaalselt, mitte midagi ei saanud süüa (pole muidu tavaline raseduse puhul, aga mul niigi tsingi ja b-vitamiini puudus ning laps võttis viimsedki jäägid, esinebki pigem mitte-rasedatel,kel nende ainete puudus).

Mingi aeg iiveldas,muid vaevusi polnud.

Minul oli koguaeg süda paha aga oksendamas ei käinud ja peavalud olid ka.

vahel olid kõrvetised, muidu oli super kõik :) paar tundi enne sünnitama minekut jalutasin mitu tundi linna peal ringi isegi niiet polnd mingit märkigi, et midagi toimuma hakkaks :D
aaga need vaagna laienemise valud, noo neid eriti vaevuseks ei nimetaks.
muidu, meeletu magusaisu (ka tütar, nagu keegi eespool mainis :D), millest pole siiani lahti saand, enne ei söönd üldse magusat :D

a üldiselt oli kõik nii hea, et ma oleks kasvõi terve elu koguaeg rase, niiii mõnus aeg lihtsalt

Õnneks kui mina rase olin siis ei olnud mul midagi viga peale paari kõrvetise. Aga nendele aitas super hästi rennie:) Käisin isegi raseduse lõpuni tööl ja kõik oli super:) Kui kõik rasedused niii head ja kerged oleks siis oleks veel rase:) Ja üks hea asi oli see et sünnitamine võttis ka aega ainult 2 tundi. Arst ütles et ime et ma haiglasse jõudsin:D Oleks kodus sünnitanud