(2).jpg)
Postitusi: 3
mida teha ,kuidas edasi minna?
Postitatud: 05-02-2008 12:08 Jälgi teemat
TERE, seda teemat on siin ka enne olud. Minu mure on aga selline. Olen 42a. Olen mehega elanud 18a, sellest 14 abielus. Meil on olnud nii haid kui halbu aegu. Kuid viimased poolteist aastat olnud kohutavad. Nimelt pettis mees mind meie uhise tuttavaga. Nad kaisid koos reisimas Jne. Igakord kui mind pettis , lubas et koik, et tahab ainult mind. Uritasin andestada, sest ei taha et poiss kasvaks isata. Kuid igakord kui andestasin sain hoobi selga. NuuD sugisest aga on mul sellest saanud korini. Ma ei taha et laps kasvaks sellises ohkkonnas kus pole ausust ,lugupidamist. Maei taha ,et laps kardaks ,kas isa loob ema voi ei.Otsustasin lahutada, kuid kardan. Kui teada saab mis siis juhtub. TA on ennegi vagivaldne olnud, kardan lihsalt oma elu parast. Minna mujale elama On aga voimatu.Nii ma siis olen Ei tea mida ja kuidas edasi minna. Kas kellegil on sarnast olnud?
Postitatud: 05-02-2008 17:37
kohutav olukord, poordu kindlasti naistenõuandlasse!!
Postitatud: 05-02-2008 17:37
tõesti, ära lase enam end lollitada ja alandada! Usun,et kokkuvõttes ka lapsele parem! muiudgi keerulisust lisab veel ühine perefirma...
Postitatud: 05-02-2008 18:58
Tõesti jube olukord, kindlasti mine pöördu kuhugile, sest nii jätkuda ei tohiks. Loodan, et kõik ikka paraneb. :)
Postitatud: 05-02-2008 19:11
kohe kindlasti soovitaks leida tugi oma tuttavates ja sõprades,mitte teie ühiste tuttavte vaid just sinu omade..minu emal oli kunagi selline kaaslane kes tekitas füüsilise vägivallaga emale eluaegse trauma,ema oli pikalt haiglas..tal on arme üle terve keha ja psüühikast ei tahaks eriti rääkida ..ei tasu talle öelda et tahad lahutust vaid lihtsalt võtta oma 7 asja ja minna sest kui ta on vägivaldne siis see uudis ei rõõmusta teda mitte üksteps..pigem karta kui kahetseda..lihtsalt mine
Postitatud: 06-02-2008 10:01
AITAH
AITAH, teile koigile ,kes mind ara kuulas ja andsid mulle nou. Puuan nuud edasi minna. Suur aitah!!
Postitatud: 06-02-2008 10:02
Tsiteeritud:
AITAH, teile koigile ,kes mind ara kuulas ja andsid mulle nou. Puuan nuud edasi minna. Suur aitah!!
palun, kui see sind aitas ka:) meie siin ikka toetame nõuga:)
Postitatud: 06-02-2008 14:20
Olen olnud sarnases olukorras, ainult et õnneks polnud lapsi. Elasime 13 aastat koos, ja olime ka abielus. Lõpuks ei suutnud enam kannatada, mõtlesin et parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Perefirma kirjutasin kohe tema nimele, aga kuna ühisvara liisinguid olen ka mina maksnud, siis sellest oli kahju loobuda. Nüüd ongi siiamaani( 3 aasta) mõlema nimel maja ja 2 korterit, aga et kohtusse anda on vaja maksta riigilõivu 5% kinnisvara väärtusest, ma ei julge seda asja veel ette võtta, kuna summa on päris suur ja kohtuasi jääks venima aastaid. Aga olen om otsusega väga rahul, kuna nüüd tore mees ja laps:)
Postitatud: 06-02-2008 14:25
Usun et õudne on. Aga mingi lahenduse pead sa ikkagi leidma. Pole normaalne et petab sind ja lööb ka pealegi. Löö süda kõvaks ja mine tõesti kuhugile mujale elama ning võta laps kaasa. Tema lubadused jäävadki ainult lubadusetks kui ta pole siiamaani neid täitma hakanud.Lööb ühe korra ja siis jääbki koguaeg lööma.
Postitatud: 10-02-2008 18:01
Pea püsti ja mine edasi!
Kindlasti on olemas mingigi väljapääs sinu jaoks!
Ole tugev ja te nii nagu õigeks pead!
Postitatud: 02-01-2010 17:27
suur kaastunne. aga mehe vägivald naise vastu pole normaalne soovitan kuskilt abi otsida mingid naiste varjupaigad ja muud asjad ju olemas. ise pöörduksin kasvõi politseisse kui mind lööks. soovitan sul sama
