15 MINUTIT HIRMU Haabneeme rannas

7 kommentaari
15 MINUTIT HIRMU Haabneeme rannas

Soe esmaspäeva pärastlõuna tõi paljud inimesed veel peale tööd randa. Kell oli umbes pool seitse, kui Haabneeme rannas kostusid läbi ruupori abipalved aidata leida üles väike tüdruk. Tüdrukukesel oli seljas punasekirju trikoo ning ta oli hetkeks pilgu kõrvale keeranud ema juurest ära kadunud. Rahvast oli rannas palju ja vesi oli soe ning paljud inimesed olid ka vees. Paljud, kes rannas olid, tõusid püsti ja hakkasid ringi vaatama, ning osad jooksid vette või mänguväljakule last otsima. 

Soe esmaspäeva pärastlõuna tõi paljud inimesed veel peale tööd randa. Kell oli umbes pool seitse, kui Haabneeme rannas kostusid läbi ruupori abipalved aidata leida üles väike tüdruk. Tüdrukukesel oli seljas punasekirju trikoo ning ta oli hetkeks pilgu kõrvale keeranud ema juurest ära kadunud. Rahvast oli rannas palju ja vesi oli soe ning paljud inimesed olid ka vees. Paljud, kes rannas olid, tõusid püsti ja hakkasid ringi vaatama, ning osad jooksid vette või mänguväljakule last otsima. Kell tiksus edasi ja naise hääl ruuporis muutus aina värisevamaks, kui ta tüdrukukest vaheldumisi vene ja eesti keeles otsis.

Kõik see kestis umbes 15 minutit. Seejärel tuli üks ema on kooliealise tütrega mere poolt ja süles oli väike tüdruk, keda rannas otsiti.

Mis siis täpsemalt juhtus?

Üks isa mängis 80-90m kaugusel vees oma laste ja naabrilastega, kui märkas, et veel üks väike tüdruk liitus nendega. Kuna vees oli palju rahvast, siis ei tulnud isa selle pealegi, et laps on üksi rannast nii kaugele vette tulnud. Mees küsis, kus on tüdruku vanemad ja laps näitas ranna poole ning jäi mulje, et lapsel hoitakse silma peal. “Tüdruk oli meil pidevalt sabas ja oli heas tujus ning pritsis ja möllas koos meie lastega. Me ei tulnud selle pealegi, et keegi teda ei jälgi ja teda võidakse rannas taga otsida,” räägib isa, kes ütles, et ta jälgis eelkõige oma lapsi, keda oli koos naabrilastega vees neli. “Ühel hetkel, kui tuli suurem laine, nägin, et vesi käis tüdrukul üle pea ja tõmbasin ta vee alt välja,” räägib isa, kes ütleb, et kui keegi poleks seda hetke märganud, oleks tüdruk võinud ka uppuda. Peale seda olukorda mõtlesin, et imelik, et vanemad ei tulnud tüdrukule appi ja tekkis tunne, et äkki ta on valveta vees. Hakkasin teda ranna poole saatma ja kui olime umbes 20 meetri kaugusel rannast, tuli meie juurde üks naine, kes küsis, kas see on minu tütar ja mis tüdruku nimi on. Kui ta kuulis, et tüdruk ei ole meie perest, siis haaras ta lapse sülle ja kiirustas kalda poole.” Isa ütleb, et merekohin oli tõesti tugev ja isegi 20m kaugusel rannaliivast ei olnud ruuporisse räägitavat juttu kuulda.  

 

See kolmeaastane tüdrukuke jõudis õnnelikult tagasi pere juurde, aga iga päev kaob mõni laps vähemaks või kauemaks ajaks rannas ära ning vanemad peaks selle ohuga arvestama ning kogu aeg lapsel oma silmi hoidma. Lapsi, kes ei oska ujuda, ei tohiks isegi madalasse vette lasta ilma järelvalveta, sest nende appihüüd võib jääda merekohinas kuulmata.

Hoidke palun lastel silma peal!

 

Buduaar.ee