31 KG ALLA VÕTNUD Liina: “Olen seda teed käies korduvalt komistanud ja kukkunud!”

"Enne kui kaal "lakke" tõusis, arvasin ma samuti, et olen kogukas, aga tegelikult ei olnud. Aastal 2011, mil olin 18, kaalusin ma vaid 58 kilo. Kaal hakkas meeletu kiirusega tõusma pärast traagilist kaotust mu elus, kuid täna sellele tagasi vaadates leian ma siiski, et elus on väga palju muid väljundeid, mis annaks heaolutunde. Ülesöömine on tõsine haigus ja pelgalt enda peas kinni, ma ei taha pugeda peitu selle traagöödia taha, sest see pole vabandus," räägib Liina.

Suurim kaalunumber, mis naisele vastu vaatas, oli 101 kilo, kuid kuna tal polnud lähedastele julgust ega tahtmist öelda, palju ta tegelikult kaalub, valetas Liina numbrit väiksemaks. Praeguseks on naine alla võtnud 31 kilo ning saanud kaalu 70 kilo peale. Langus pole tulnud aga üleöö, vaid aastate vältel –viimase aasta jooksul on Liina alla võtnud umbes 15 kilo.

"Mu kaalulangetusteekond sai alguse sellest, et kaal näitas 101 kg ja peeglisse vaadates oleks ma soovinud kaduda. Ma ei tea isegi kuhu, aga lihtsalt kaduda. Enda peegelpilti nähes mõtlesin ma, et kas kuju, kes mulle sealt vastu vaatab ongi kõik see, mida ma olla tahan? Peast käis läbi ka küsimus, et kas see ongi kõik? Rohkemaks ma suuteline pole? Materdasin ennast korralikult ja olin enda peale päris vihane. Võiks öelda, et see oli suur ehmatus ja ajend, mis pani alguse kaalulangusele," sõnas ta.

"Et kaal langeks, selleks on muidugi vaja enda toidulaud väga kriitiliselt üle vaadata – toitumine on aidanud kaalulangusele kaasa 99%. Ma ei ole loomult jõusaali inimene, mulle ei meeldi seal ja ma ei suru ka ennast sinna, aga mul on liikuv töö ja ka vabal ajal liigun ma piisavalt palju – tunnike normaalses tempos kõndi ühes päevas on päris hea," lisas Liina.

Liina sõnul pole ta saavutanud veel oma ideaalkaalu, vaid selleni on minna veel 10 kilo. Tema eesmärgiks on kaaluda 60 kilo ja jätkata tervisliku eluviisiga. "Kaalulangetamine on minu jaoks olnud kõike muud kui kerge. Olen korduvalt komistanud ja kukkunud seda teed käies, olen löönud lugematu arv kordi käega, aga lõpuks siiski mõistnud, et mitte keegi teine ei saa minu eest mu kaalu alandada ja kui ma seda ise ei tee, ei tee seda mitte keegi. Kuid ma ei tohi ära unustada selle teekonna juures seda, et ergutusmeeskond lähedaste inimeste näol on ülitähtis, see annab uut energiat ja kui tundub, et ise oled tupikus ja rajalt kõrvale kaldumas on lähedased need, kes näitavad suunda.

Minu nipid: Parim jook on vesi. Tee ja hommikukohv on suhkruta, saia minu toidulaualt ei leia, aga ma ei keela endale tükikest kooki ühelgi tähtpäeval. Tähtis on see, et inimene mõistaks, et süüa võib kõike, aga kogused loevad ja näksida ei tohiks lihtsalt nii, et võtan külmkapist ja pistan suhu, sest tegelikud kogused jäävad nii märkamata. Ja söön siis, kui kõht on tühi, ei aja taga ühtegi kellaaega, sest iga inimene tunneb enda keha ise kõige paremini."