31 KG ALLA VÕTNUD REET: “Kaalu langetan enda, mitte kellegi teise jaoks!”

31 KG ALLA VÕTNUD REET: “Kaalu langetan enda, mitte kellegi teise jaoks!”

26-aastane Reet on Pärnumaalt pärit naine, kes veel selle aasta alguses kaalus 110,6 kilo. Naine tunnistab, et kuigi nii suurt numbrit oli väga valus vaadata, oli see tema jaoks oluliseks äratuskellaks. Praeguseks on Reet suutnud alla võtta 31 kilo ning ideaalis tahaks ta mõned kilod veel kaotada. 

“Olen lapsest saati olnud keskmisest raskem. Hea lihtne on küll pugeda selle taha, et oh ma olengi raske kondiga, kuid tegelikult siiski olen olnud suurem jah. Ometi pole see mind kunagi häirinud, et olen ülekaaluline, pigem olin harjunud sellega. Ise siiski arvan, et suurt rolli mängisid kindlasti ka antibeebipillid, mis ei lasknud kaalul langeda, kuid juba üle aasta ei ole ma pille tarvitanud. Läksin looduslikuma varindi peale üle, milleks siis viljakusmonitor. Kaal siiski kerkis ja kerkis nagu kakuke kuumas ahjus, ise jäädes ikka rõõmsaks ja energiliseks,” räägib Reet. 

Käesoleva aasta alguses kirjutas talle aga sõbranna, kes tegi ettepaneku hakata kaalu jälgima. Kuna peale kaalu polnud Reedal kaotada mitte midagi, oli ta ettepanekuga nõus. “Mõtlesin, et mis siis ikka, hakkame. Algatuseks tegime kaalumise igal nädalal kindlal päeval. Esimene kord, kui kaalule astusin, oli üllatus oi-oi kui suur. See number oli täpselt nii suur, et kaal karjus vist ka, et mine maha! See number oli 110,6 kg. Ise ka veel ikka imestan selle numbri peale. Valus, väga valus oli seda näha ning see oli üks suur turgutus ja äratuskell. Nii ma siis hakkasingi jälgima, mida suhu pistan, mis kell ma söön ning ega ma joogijanu söögiisuga segamini ei aja. Hakkasin ühesõnaga rohkem vett tarbima. Samuti jätsin oma menüüst ära ka nisutooted, suhkru ning kartuli,” lausub ta. 

Esimesed nädalad olid Reeda jaoks lihtsad – tundus nii põnev uusi retsepte ja toiduaineid katsetada. Kolmanda nädala lõpus hakkasid aga isud tekkima.”Pooleliitrine jäätis kuluks õhtul kell 23.00 kindlasti marjaks ära, aga ei. Tahtejõud on see, mis ikka asja paika paneb. Enesepetmine – see on täiesti mõttetu. Mõtlesin, et kaalu langetan enda jaoks, mitte kellegi teise. Kaalusime sõbrannaga end ikka nädalaid. Lõpuks hakkas asi iseenesest harjumuseks saama.

Kui toitumisega hakkasin järgemööda harjuma, siis kuidagi iseenesest tekkis tahtmine rohkem liigutada. Hakkasin rattaga sõitmas käima, mida varem vihkasin, kuna tundus nii raske – nagu seapõrsas sibliks rattal ja edasi ei liigu – just täpselt nii ma end tundsin. Kui kaal oli langenud sinna 90 kg kanti, siis tundsin end rattal nagu lendavat, sõitsin ringi ja naeratasin. Vahemaad muutusid järjest pikemaks, sõidurõõm oli suurem. Enesetunne oli ülisuper. Töö juures oli lihtsam enda toiminguid teha. Kuna töötan laos, siis varem, kui raskem olin, siis alatihti sikutasin riideid. Küll siit pitsitas ja sealt, kummardada ei tahtnud, sest tunne oli, et iga hetk hüppab kann püksist välja.

Nippe kui selliseid mul ei ole. Usun, et see tahtejõud on kõige suurem roll kaalulangetamise teekonnal. Peamine on jääda positiivseks. Kui enesega pahuksisse minna ja kogu aeg kaalule joosta, siis see tekitab stressi. Ning teada on see, et sedasi kaal kindlasti ei lange. Ja enesepetmine samuti. Kui ise varasemalt sai õhtul hilja külmutatud pitsat sisse vitsutatud või pidžaamaga autosse hüpatud, et minna Hessi drive in‘i eine järele, siis nüüdseks mõtlen tagantjärele ja vaid naeran selle peale. Palju aitab kaalulangetamisele kaasa ka tuttavate toetus ja kiidusõnad. Töökaaslastest nii mõnedki tulevad ja ütlevad, et oi, Reet, sa ikka näed nii hea välja, tagumik sul ka nii väikeseks jäänud! See on see edasiviiv jõud. Või kui paned selga kleidi, mis muidu pitsitas, aga nüüd istub selga nagu valatult,” sõnab Reet. 

Ta jätkab: “Ideaalis tahaks kaalunumbri saada 70-75 kg vahele. Siis üritaks seda lihtsalt hoida, ilma et see tõuseks. Kindlasti järgin edasi toitumist omal käel. Kuna ma ei ole eriline jõusaalis käija (tunnen, et kõik ju ikka tulid jõusaali vaatama, kuidas mina oma pekki põletan), siis jään oma rattasõidu juurde. Talvel teen toas mõningaid harjutusi ja sõudeergomeetril üritan tõmmata nädalas mõned kilomeetrid. Loodan, et minu lugu paneb nii mõnegi inimese endas tahtejõudu leidma ja seda teekonda alustama.”

Reet enne kaalulangetust:

Reet nüüd:

Sarnased artiklid