Reklaam sulgub sekundi pärast

AITAME ENNEAEGSEID BEEBISID: Ema puudutuse imeline vägi

Kui suudate ette kujutada pisikest nukukest, pisikest nagu Baby Born, siis saate aimu, milline võib välja näha üks enneaegne beebi, kes on sündinud enne 30. rasedusnädalat.


Kui suudate ette kujutada pisikest nukukest, pisikest nagu Baby Born, siis saate aimu, milline võib välja näha üks enneaegne beebi, kes on sündinud enne 30. rasedusnädalat.

Kõik lapsed, eelkõige aga enneaegsed vastsündinud, vajavad oma ema ja isa füüsilist puudutust, mis kinnitaks, et kõik on hästi, hoolimata sellest, et ema süle asemel tuleb viibida näiteks pleksiklaasist kuvöösis. Niisamuti nagu enneaegsed beebid, vajavad ka emad ja isad oma vastsündinu lähedust. Enneaegsena sündinud poja isa Indrek meenutab: “Eales ei oleks osanud valmis olla selleks tühjaks tundeks, mis tekkis, kui poja viibis meist eemal – oleks tahtnud olla tema kõrval, teda vaadata, temaga rääkida, teda toetada.”

Kui laps sünnijärgselt intensiivravipalatisse tuleb viia, röövitakse perelt midagi ülimalt iseenesestmõistetavat – võimalus olla koos. Kuigi laps on enamasti võimeline ka ilma läheduseta kasvama ja kenasti paranema, jääb midagi eluliselt tähtsat siiski puudu. 

Mida see täpsemalt tähendab?
Teadusuuringud on näidanud, et vanemate hool ja lähedus esimesest eluhetkest alates mõjutavad lapse ja vanemate omavahelist sidet. Kuigi seda sidet on raske mõõta, on uuringud täheldanud, et intensiivravis oma vanemate armastavas läheduses viibivatele lastele tehakse vähem meditsiinilisi protseduure, kuid ravitulemus on parem. Samuti mõjutab vanemate hool lapse edasist arengut ning ravivajadust tulevikus. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vanemate puudutus ja lähedus annavad lapsele tuntavalt paremad võimalused tulevikuks.

Milline on olukord Eestis?
1993. aastal lubati Pelgulinna Sünnitusmajas esmakordselt Eestis tervel lapsel olla sündimise hetkest alates koos oma ema ja isaga. Kuigi täna peame me seda võimalust kõige elementaarsemaks inimõiguseks, ei kehti see kahjuks üldse mitte kõigile.

Igal aastal sünnib Eestis umbes 5,5% lastest enneaegsetena. Kahjuks eraldatakse nad veel tänapäeval oma vanematest hetkel, mil nad on sündinud. 

2017. aastal soovib Pelgulinna Sünnitusmaja olla esimene haigla Eestis, kus luuakse võimalus, et ka intensiivravi vajav vastsündinu saab olla pidevalt oma vanemate armastavas läheduses. 

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond on selle eesmärgi nimel alustanud kampaaniat Kingi pere, mis kutsub heatahtlikke inimesi osa võtma vahvast võimalusest saata oma lähedasele ema või isa figuuriga postkaart-pabernukk ning ühtlasi aitama kaasa intensiivravi perepalatite sünnile Pelgulinna Sünnitusmajas.

“Kõik Kingi pere veebikeskkonnas tehtud tellimused ja sõnumid täidan isiklikult käsitööna ning postitan need seejärel teie lähedasele. Imeilus võimalus natuke südamlikumal moel üllatada tuleval isadepäeval oma armsaid isasid või jõuluperioodil sõpru ja vanemaid,” soovitab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi tegevjuht Mary Teras.

Toetada saab ka helistades annetusnumbritel 9006000 (5 €) või 9006100 (10 €)

Aitame koos pisikesi ja nende vanemaid!