EESTI KEEL JÕUDIS MAAILMA kõige keerulisemate keelte edetabelis esiviisikusse

Üks maailma suurimatest reisilehtedest Matador on USA välisteenistuse instituudi andmetele tuginedes avaldanud nende võõrkeelte edetabeli, mida inglise keelt emakeelena rääkival inimesel on kõige raskem õppida. Eesti keel jõudis selles tabelis viiendale kohale. USA välisteenistuse instituut õpetab näiteks diplomaatidele võõrkeeli ning on koostanud enda tarbeks edetabeli erinevate keelte raskusastmetest, eriti loeb aeg, mis kulub keele selgekssaamisele. Siin on välja toodud kümme keelt, mille õppimine on kõige keerulisem ja aeganõudvam.

1. Jaapani keel. Õpimiseks kulub 2200 tundi. Rääkijaid on 122 miljonit.

Jaapani keele õppijad peavad meelde jätma tuhandeid tähemärke, hakkama saama kolme kirja- ning kahe hääldusega numbrisüsteemiga. Tegemist on väga kontekstipõhise keelega, tuleb hoolega valida sõnu, millega pöörduda perekonna, sõprade, vanemate inimeste poole ning eristatakse naistele, meestele ja lastele sobilikke väljendeid.

2. Hiina keel. Õppimiseks kulub 2200 tundi. Rääkijaid on 1,2 miljardit.

Sarnaselt jaapani keelega on siingi tarvis mõista tuhandeid märke. Öeldakse, et 3000 tähemärgi tundmisest piisab ajalehe lugemiseks, kõrgelt haritud inimene mõistab 8000 ning seda kõike kokku üle 50 000 märgi seast. Hiina keeles on üheks suurimaks raskuseks selle tonaalsus - sõnade tähendus muutub vastavalt öeldud toonile.

3. Korea keel. Õppimiseks kulub 2200 tundi. Rääkijaid on 66,3 miljonit.

Korea keeles on kaks erinevat numbrisüsteemi ja sellel puuduvad otsesed sidemed teiste keeltega - see muudab keele isoleerituks. Nagu ka jaapani keelele iseloomulik, on ka siin tegemist kontekstipõhisusega. Ühte lauset on võimalik öelda kolmel erineval viisil olenevalt kuulaja ja rääkija vahelistest sidemetest. Kõige keerulisem on, et tegusõnu on võimalik pöörata sadadel erinevatel viisidel olenevalt ajast, tujust, vanusest ning elukogemusest. Inglise keele oskajale on kõige segadusttekitavam omadussõnade käänamine - need võivad samuti sadu erinevaid lõppe saada.

4. Araabia keel. Õppimiseks kulub 2200 tundi. Rääkijaid on 221 miljonit.

Araabia tähestik on Jaapani ja Hiina omast palju väiksem, kuid tundub sama hirmutav. 28 tähte koos kolme lisavokaaliga, millest enamik võtab neli erinevat vormi olenevalt sellest, kas need on üksi või lause alguses, lõpus või keskel. Lisaks on araabia keele häälduse iseärasused keerulised tabada ning oleviku tegusõnul on 13 vormi olenevalt isikust, arvust ja soost.

5. Eesti keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 1,2 miljonit.

Eesti keele õppimise muudavad keeruliseks 14 käänet. Inglise keelest on käänded suures osas kadunud, eristamiseks kasutatakse isikupõhiseid asesõnu: I, he, we ning me, him ja us. Kui need laiendada 14 eriversiooniks, saabki ettekujutuse, miks eesti keel inglise keele rääkijale nii keeruline tundub. Õppimise muudavad keeruliseks ka välted - meil on neid lausa kolm.

6. Soome keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 5 miljonit.

Soome keel kuulub koos eesti ja ungari keelega soome-ugri keelte hulka. Kuigi tegemist on Euroopa juurtega, puuduvad keeltel germaani või ladina mõjutused, mis teevadki need inglise keele rääkijatele keeruliseks. Soome keeles on 15 käänet. Raamatu "How to Learn any Language" autor Barry Farber, kes oskab 25 keelt, on tunnistanud, et just soome ja korea keeled olid kõige keerulisemad.

7. Ungari keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 13 miljonit.

Ungari keeles tähistatakse omandust, ajavormi ja numbreid 18 sufiksi ehk järelliite, mitte sõnade järjekorra abil. Sellepärast võib lause omada mitmeid erinevaid tähendusi sõltuvalt sufiksite muutmisest. Keeles on ka palju erinevaid vokaale (á,é,ó,ö,ő,ú,ü,ű,í) ja konsonandipaare (ty, gy, ny, sz, zs, dzs, dz, ly, cs), mis inglise keele rääkijale on keerulised lugeda ja hääldada.

8. Mongoli keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 5,7 miljonit. 

Mongoli kirjasüsteem on jagunenud kaheks: traditsiooniline, mida loetakse vertikaalselt ja on kasutusel peamiselt sise-Mongoolias, ning kirillitsa, mida loetakse vertikaalselt ja kasutatakse igapäevaelus või näiteks intenetis. Mongoli keelel on ka palju käändeid. Kasutusel on kaheksa käänet, mida eristatakse sufiksitega. 

9. Vietnami keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 68,6 miljonit.

Sarnaselt hiina keelele on ka vietnami keel tonaalne. Kuut erinevat hääldust märgitakse sümbolitega, näiteks punktiga sõna all, ülakomaga jms. Üks sõna võib omada mitut erinevat tähendust vastavalt öeldud tonaalsusele. Keele õppija peab mitte ainult meelde jätma kõik kirjalikud märgid, vaid ka sõnadel kõnepõhiselt vahet tegema.

10. Tai keel. Õppimiseks kulub 1100 tundi. Rääkijaid on 20,4 miljonit.

Ka tai keel on tonaalne, kasutades viit erinevat tooni, mis saavad öeldu konteksti muuta. Hääldus on samuti väga oluline. 

matadornetwork.com