“ET LOHUTADA VANEMAID, hakkas ta elama oma surnud õe elu … “

Nimelt lahkab Timmer oma hiljutises blogipostituses teemat, kus inimesed elavad elu, mis neid ennast tegelikult õnnelikuks ei tee. "Ma olen puutunud kokku päris mitme inimesega, kellel kõik väliselt korras, aga inimene ei saa aru, miks on tal tunne, et midagi on väga valesti. Vaadates selliste inimeste kaarte, olen avastanud, et elu ongi õige, aga inimene seal elus on vale. Millest sellised olukorrad tingitud on? Kohe seletan. Olen näinud naist, kes on tubli ja edukas, õnnelik, aga tunneb, et enda sees on konflikt ja kuhu me jõudsime? Ta oli kaotanud enda kaksikõe ja seda juba varajases nooruses. Mida ta siis tegi? Et lohutada vanemaid, hakkas elama surnud õe elu, täitma tema unistusi. Need erinesid aga tema omadest kardinaalselt. Läks ülikooli õppima õe soovitud eriala, ehitas maja, ikka sellise nagu õde oli unistanud. Ja seda selleks, et vanemaid lohutada. Enda unistused jättis täitmata, aga tema oli hoopis teist tüüpi inimene. Seega, ta loobus enda teest ja enda elust ning elas selle inimese elu, kellele ei olnud üldse määratud oma unistusi täita. Meile kõigile on antud meie tee, meie ülesanded-selleks me siia ilma sünnimegi. Iga inimene peab sammuma oma rada-enda valitud rada, täitma enda unistusi ja tegema enda vigu. Isa ja ema ei saa valida sulle ametit, kaaslast ega elu ülesandeid. Need valikud tuleb sul endal teha. Otsida, eksida ja leida. Vaid nii läbid sa end elu õppetunde ja saad olla õnnelik ka tulemuste, saavutuste ja kogetu üle," soovitab Kirsti igal inimesel ise oma valikuid langetada.