Reklaam sulgub sekundi pärast

GÜMNASISTID: KUI ÕPETAJAD viitsiks oma tööd teha, siis oleks koduõpe palju tulemuslikum

buduaar

Shutterstock

Buduaar vestles kolme gümnaasiumi õpilasega, et uurida, kuidas möödus esimene teise laine koduõppe nädal ning mis selle juures head ja halba oli. Kõik kolm noort leidsid, et kõik tunnid võiksid jätkuda internetis vastavalt õppepäevale.

Gerda 11. klassist ütleb, et koduõpe sobib talle hästi. “Kuna elan linnast väljas, siis tavaliselt pean kell 6 ärkama, et 8ks kooli jõuda. Nüüd saan paremini välja puhata ja on rohkem aega nii õppimiseks kui vaba aja veetmiseks. Tore on ka see, et ma saan valgel ajal välja sportima minna. Kuna vaid üksikud tunnid on Zoomis, siis saan ise valida, mis ajal õppida ja mis ajal väljas olla. Praegu pimedal ajal oli varem nii, et läksin kodust välja pimedas ja tulin koju pimedas ning kõik valge aja istusin klassiruumis või tennisehallis. Kõige enam tunneb Gerda puudust live-tundidest. “On natuke arusaamatu, kui õpetajatel on materjal ette valmistatud, miks nad ei võiks koolipäevasid live’is üle interneti teha. Kahjuks toimub meil internetis heal juhul vaid 1 tund päevas.” Martin 12. klassist ütleb, et lõpuklassis võiks õpetajad kas või personaalseid konsultatsioone pakkuda, aga nende koolis selline võimalus puudub. "Jääb mulje, et õpetajad puhkavad, sest peale e-kooli laekuvate korralduste väga neist rohkem ei kuule." Martin on pettunud, et õpetajatega on kontakt kadunud ja ei mõista, miks õpetajad ei võiks kõiki tunde internetis üle kanda. “ See pole ju eriti keeruline teha täpselt seda sama mida muidu teeks klassiruumis õpilaste ees seistes. Väga raske on õppida kodus  üksinda. Me ju teadsime, et tuleb teine laine ja õpetajad oleksid võinud kas või videoloengud sisse lugeda, aga see praegune õpetamise viis ei ole normaalne ja kaasaegne ega too tulemust. Ausalt, ma ei kujuta ette, mismoodi ma need lõpueksamid ära teen,” on noormees mures.  “Minu meelest on juba see vale, et gümnaasium on koju jäetud, sest isegi kui me koolis ei käi, siis suhtleme ju teiste õpilastega omavahel edasi ja veel rohkem kui varem, kuna nüüd õpime päeval kõik koos kellegi kodus. Me oleme suured inimesed, saame aru, et tuleb käsi pesta ja maski kanda ning meie asemel oleks võinud koju jätta hoopis põhikooli, kus lastel on pea laiali otsas,” Ka ühes teises Tallinna koolis käiv Sindy sooviks, et kõik tunnid võiksid olla interneti kaudu. “Ma rääkisin isegi kahe õpetajaga enne koduõppele minekut ja küsisin, et miks ei võiks tunde teha internetis. Mõlemad olid seisukohal, et sellel pole mõtet ja see pole efektiivne, sest väidetavalt kui lapsed ei suuda klassiruumis keskenduda tunnile, siis kodus on see keskendumisvõime veelgi halvem. Ma leian, et see on väga vale suhtumine ja õpetajad võiksid oma tööd teha ning vähemalt nendele õpilastele, kes on huvitatud õppimisest, annaks see võimaluse peaaegu et traditsiooniliselt õppetööd jätkata,” ütleb Sindy. Tüdruku sõnul tema õpitulemusted ja pühendumus otseselt ei sõltu sellest, kas on koduõpe või tuleks koolis käia, kuigi koolis käies on distsipliin parem. “Praegu ikka lükkan mõne kooliasja edasi, kui tean, et ei pea homme klassi ees vastama, aga üldiselt ma olen juba nii suur inimene, et õpin iseendale mitte õpetajale. Kokkuvõttes ei jää küll koduõppe pärast midagi kooliasjadest tegemata. Tahaksin lihtsalt rohkem vahetut suhtlemist õpetajatega.”