HEIDA PILK PEREKOND Ostratite koduseinte vahele

„Eksterjööri tumehall puitfassaad mustade detailidega peegeldub ka korteri interjööris, kus on valgete seinte ja kalasaba mustriga naturaalne parkett, tumehallid pinnad ja mustad detailid. Kaunistuseks vasekarva lambid.“ Just sellises stiilses korteris Tartus elavad tekstiilikunstniku haridusega  Therese Ostrat (26), kokk ja ärimees Joel Ostrat  (36) ja nende aastane pisipoeg Johan Ostrat.

Kaks ja pool aastat tagasi tuldi Therese ja Joeli juurde jutuga, et vaksalisse hakatakse ehitama! Täpsemalt Jaan Tõnissoni maja kõrvale ja eksklusiivset korterelamut, kuhu plaaniti vaid neli korterit. Kuna tegemist oli maja väärilise korteriga (120 ruutu), mille juurde kuulus ka pisike sisehoov, tahtsid noored plaanist lähemalt kuulda. „Kuna olime oma eelmises korteris teinud just väikese värskendusremondi,  polnud me kolimisele mõelnud, kuid see projekt oma kõrgete lagedega võlus meid kohe. Tundsime ära, et see on just see koht, kus tahaksime elada.“

Korter asub vaid 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast, kuid on samas piisavalt kaugel, et linnakära koduni ei ulatuks. Kuna maja ei olnud veel ehitama hakatud, oli võimalik üle vaadata ka korteri põhiplaan. „Tegime tihedat koostööd sisearhitektiga, et luua hästi toimiv ruumilahendus ning kõik soovid ja vajadused kenasti ära mahutada. Päike ja vaated olid meile väga olulised. Päike äratab hommikul idast meie pere pesamuna, kelle toast avaneb vaade majaesisele. Tihti leian ta sealt tänavaelu jälgimast,“ räägib Therese. „Lõunal kütab päike kuumaks magamistoa ja garderoobi. Elutoast pääseb suurele rõdule, kuhu paistab õhtusöögipäike.“

Õhku ja ruumi

Ostratite korter on igati funktsionaalne ja läbimõeldud. „Igal pool on stressivaba liikuda ja toimetada. Igal asjal on oma koht ja see teeb ka puhtuse hoidmise lihtsaks,“ rõõmustab Therese tulemuse üle.

Suured pinnad on hoitud neutraalsed, et oleks võimalik pisemate detailidega vastavalt tujule mängida. „Mulle meeldib, kui asjadest ei teki üleküllust, vaid kodus on õhku ja ruumi. Elegantset segadust minu jaoks ei eksisteeri. Isa ütleb tihti, et meie juurde on alati nii mõnus tulla, alati valitseb kord ja mingi hea lõhn on õhus,“ rõõmustab perenaine, kelle sõnul ongi kõige rohkem komplimente jaganud just tuttavad meesterahvad. „Mäletan, kuidas üks sõber astus uksest sisse, tegi korterile tiiru peale ja ütles: „Okei, palun tõsta nüüd kõik seesama ka meile koju, sest just täpselt nii me tahakski oma kodu sisustada.“ Need komplimendid võib Therese auga vastu võtta, sest korteri maitseka sisekujunduse taga seisabki just tema. „Kui nüüd tagantjärele mõelda, oli mul sisekujunduse vastu huvi juba päris pisikesest peale, siis kui veel Barbiedega mängisin. See tähendab, et Barbied väga mingit oma elu ei elanud, vaid käis pidev ehitus nende kodudes,“ naerab naine, kes teismelisena võis tunde mängida arvutimängu nimega Sims, kus peale kodude ehituse samuti muud midagi ei toimunudki.

„Mäletan hästi, kui me perega oma majja kolisime ja sain endale oma toa. Toa mööblivalikul olin juba toona väga teadlik, mida ja kuidas tahan. Isa viis mind mööblimeistri juurde, kus mul kaasas olid paberile kritseldatud detailsed kapi joonised,“ meenutab Therese, kes siis oli vaid 16-aastane. „Tagantjärgi tundub see päris naljakas ja jabur, kui põhjalikult seal toimetasin.“

Tumehalli ja musta duell

Maja tumehall puitfassaad mustade detailidega peegeldub ka korteri interjööris, kus on valgete seinte ja kalasabamustriga naturaalne parkett, tumehallid pinnad ja mustad detailid. „Mõne musta detaili tagaajamine osutus täielikuks peavaluks, kuid me ei jätnud oma jonni lõpuni välja,“ räägib Therese.  Kaunistavaks aktsendiks on vasekarva lambid.

Kuid mitte ainult erilised lambid ei kaunista korterit. Paar armastab reisidelt kaasa tuua kohalikku kunsti ning mõni neist on leidnud juba oma koha ka korteri seinal. „Eriliseks muudab meie korteri kohe esikut kaunistav maal, mille abikaasa tõi Brasiiliast,“ jätkab naine. „Elutoast võib leida detaile  Lõuna-Aafrikast. Raamimist vajab maal, mille abikaasa tõi Kuuba reisilt.“

Kuna algselt oli tegemist neljatoalise korteriga, siis kolme eraldi magamistuba pere siiski ei vajanud, kuna korteri planeerimisel pisiperet veel polnud. Seega sai ühendatud kaks väiksemat magamistuba, millest ühest sai Therese soovil walk in garderoob, mida eraldavad musta raamiga topeltuksed. „Selge oli see, et garderoobis kompromisse ma abikaasaga nõus tegema ei olnud ja tegemist oli minu toaga,“ räägib Therese. Tumehall garderoob on mustade metalldetailide ja heleroosa tekstiiliga ning unistuste kinga- ja kotiriiuliga. „See on sujuvalt magamistoaks muutuv ruum, kus me peale voodi midagi muud ei vajagi. Väikse valge nurga olen veel endale sisustamiseks jätnud, kuna aastakese magas meie kõrval oma voodis Johan. Nüüd planeerin sinna veel pisikest kirjutuslauda.“

Kui kogu korteri visiooni osas oli naisel juba üsna selge ettekujutus, siis korteri värskeimalt kujundatud ruum ehk pisipoeg Johani tuba valmis järk-järgult ning sai helgelt helesine. „Kõrged laed panid seintele lennukid lendama. Helesinine värvigamma tuli ilmselt soovist lapse sugu rõhutada,“ räägib Therese. „Istusin palju üksi selles toas ja kujutasin, kuidas laps siin liikuda võiks ja kuidas sellest lähtuvalt ka asjad paigutada.“ Ning pilkupüüdvad detailid hakkasid pärast titevarvastel käimist  justkui ise tekkima. „Sõbrad tunnevad minu maitset päris hästi,“ ütleb naine ja viitab vahvale hiirekujulise lambile, mis on justnimelt kingitus headelt sõpradelt.

100% köök

Otse loomulikult on selles peres ja kodus köögil kõige tähtsam roll kanda, sest just siin laseb tippkokk Joel oma gurmeefantaasiatel teoks saada. Köögis, mis laieneb elutuppa, on palju loomulikku valgust ning seepärast said sinnagi valitud tumedad toonid. „Kuna abikaasa on kokk, sain seal rääkida kaasa vaid värvilahendustes. Kogu tehnilise poolega tegeles tema. Minu soov oli vaid see, et pärast abikaasa kokkamist oleks lihtne köök jälle korda teha. Materjalid nagu kivipind ja must marmor teevad köögi igapäevase koristamise väga lihtsaks.“

Therese tunnistabki, et kõige enam nähti vaeva just köögiga. „Materjalide valik: tumehallid pinnad, tammepuidust detailid, musta marmormustriga kivitööpind. Samas oli meil kindel soov, et köök täidaks sajaprotsendiliselt oma eesmärki ehk oleks võimalikult funktsionaalne. Kellegi teisel peale meie endi on köögis päris keeruline toimetada, sest kapiuksed käivad nelja erinevat moodi lahti, et saavutada n-ö puhtad pinnad.“

Ligi 90% on kogu korteri mööblist on tehtud eritellimusena. „Suurfirma Arens tegi köögi, garderoobi ja veel nipet-näpet, aga lähimaks koostööpartneriks on olnud Tartu kandis tegutsev mööblimeister Taavi, kes suudab täita iga meie soovi ja tema ei ole veel kunagi ühegi meie tellimuse peale öelnud, et seda ei ole võimalik teha. Lampide osas oli suureks abiks Hektor Light. Kuid palju detaile tuli ka väiksematest disainipoodidest: Home Art, Strössel, Nordic Design Home,“ loetleb suurepärase stiilitajuga perenaine oma lemmikuid. 

Therese soovitab sisekujundusele mõeldes alustada püsivatest lahendustest: „Mõistlik oleks mõelda läbi põrandad, plaadid ja värvilahendused, mis oleksid neutraalsed ja ei tüütaks ära, ning mängida pigem detailidega, mida on hiljem lihtsam vastavalt tujule ja moele välja vahetada,“ soovitab ta.

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.