INTERVJUU: Ballet Royal Gala toob maailmatasemel balletivirtuoosid Tallinnasse

2 kommentaari
INTERVJUU: Ballet Royal Gala toob maailmatasemel balletivirtuoosid Tallinnasse

Juba 3. novembril leiab Alexela kontserdimajas aset Eesti balletimaailma üks aasta tippsündmusi. Eesti balletikultuuri gurmaanidel on võimalus nautida rahvusvaheliselt tunnustatud balletivirtuooside kõrgeimat taset siinsamas Tallinas! Et piiluda veidike kulisside taha ja uudistada eesootavat sündmust, vestleme Ballet Royal Gala kunstilise juhi Sander Selliniga.

Ballet Royal Gala puhul on tegemist ühe suurima Eestis aset leidva balletisündmusega. Kui suurt huvi äratab see väljaspool Eestit elava publiku hulgas?

Tõepoolest, maailmas on Ballet Royal Gala vastu küllaltki suur huvi ja see on tõestuseks, et tegemist on maailmatasemel sündmusega ja välismaalt tuleb üle viiendiku kogu külastajate arvust. Esireas on loomulikult Soome publik, millele järgnevad Moskva, Peterburi ja Pihkva publik. Ülejäänud väliskülalised tulevad Rootsist, Prantsusmaalt ja Poolast, kuid pileteid on ostetud isegi Argentiinast.

Kui aldis on Eesti publik tundma huvi balletikultuuri vastu? Kas ollakse teadlikud esinema tulevate tantsijate tasemest?

Kahjuks mitte eriti. Kohalikule publikule loeb teatri, sündmuse või festivali puhul bränd. Kui on tegemist ammu turul oleva brändiga, siis on Eesti publik valmis seda kinnisilmi usaldama. Paraku on etendusi seinast seina ning pahatihti panen tähele, et festivalikorraldajad kuritarvitavad publiku usaldust, tuues lavale teisejärgulisi etendusi ja artiste, nimetades neid „maailma tippudeks”. Meie publik aga neelab kõik selle rõõmsalt alla ning kujundab selle järgi oma arvamuse balletikunstist.

Pidevalt põrkan kokku selliste olukordadega, kui Eestisse tuuakse tipptasemel artiste, kelle honorari moodustavad viiekohalised numbrid, kuid kohalikud küsivad: „Aga kes see on?”. Alles peale etendust kuulen, et midagi paremat polegi oma elus nähtud. Eks Eesti Balletiagentuur ongi loodud selleks, et tõsta vaatajate teadlikkust maailmas toimuvast.

Mis sinu hinnangul võrreldes maalimas valitseva populaarsusega Eesti publikut paelub? Kas troonil võidutseb endiselt klassikaline tants ja selle keerukaimad variatsioonid või astub modernne tantsustiil juba jõudsalt kandadele?

Klassika on endiselt esikohal! Artistid võivad ju palju tahes „Luikede järve” vihata, kuid publik igatseb seda ikka ja jälle näha. Kaasaegne tants ei ole tavaliselt nii värvikas – puuduvad uhked kostüümid ja dekoratsioonid ning siin saab määravaks koreograafi käekiri. Kui lavastaja suudab luua selgesti arusaadava ja huvitava koreograafilise tüki, on seda ka nauditav vaadata. Heaks näiteks on Boris Eifmani ballett, kus lavastaja läheb tegelase sisemaailma ja näitab, kuidas tegelane mingi otsuseni jõuab.

Kuivõrd keeruline on tuua maailma tipptantsijad nii väikesesse riiki nagu Eesti?

Siinkohal on meil Riiaga otse vastupidine olukord, kus on suur lava ning esinema mahuvad kõik maailma teatrid, kuid miinusena väike saal. Alexela kontserdimajas on aga vastupidi – väike lava ja suur saal. Just väikese lava tõttu algavadki kõik minu läbirääkimised vastusest „ei”. Õnneks pole mind selline vastus kunagi heidutanud ning lõpuks oleme siiski kompromissi leidnud – kas dekoratsioone või tantsijate arvu kärpinud. Kuid on ka teatreid, kes kompromissiga ei lepi, näiteks Bolshoi Teater ja Opera de Paris. Nende puhul ei jää muud üle kui vaid unistada, et kunagi tuleb Eestisse selline lava, mis vastab ka nende nõudmistele.

Kas ka balletimaailma staaride hulgas on neid värvikaid persoone, kellel sarnaselt pop- ja rokkstaaridega on erisoove ja nõudmisi, mis tuleb korraldajal täita, et skandaale vältida?

Balletistaari nagu iga balletiartisti näol on tegemist siiski heade kommetega ja esteetiliselt haritud inimesega. Oma olemuselt on nad näiteks pop- ja rokkstaaridest palju delikaatsemad, vaoshoitumad ja distsiplineeritumad. Tavaliselt nad pigem ütlevad millestki ära, kui hakkavad midagi nõudma. Tihti on nii, et nad ei soovi saada lõunat või osaleda banketil, kuna ei saa nii ruttu oma rollist välja.

Arvestades Ballet Royal Gala piletimüügi edukust, siis kas saab väita, et ballett on Eestis siiski tõusev trend ning äratab huvi ka nooremas publikus?

Ballett, nagu iga teine teatriliik, on Eestis tõusev trend. Eesti on üleüldse teatrilembene riik! Ja seda on rõõm tõdeda! Kas teadsite, et meil on näiteks ligi nelisada harrastusteatrit? Müüdud piletite arv kasvab iga aastaga 5-8%.

Ka Ballet Royal Gala on noorema publiku seas üllatavalt populaarne. Paljud noored tegelevad ise tantsuga ja peavad sellise gala külastamist lausa kohustuslikuks. Olen kohanud ka noorte blogijate ülevaateid sündmusest. Spetsiaalselt noortele sotsiaalmeedias aktiivsetele külastajatele oleme paigaldanud fotoseina, kus on võimalus koos baleriinidega pilti teha ja neid siis sõpradega jagada.

Teades sarnaste galade pileti hinna kallidust Euroopa riikides, kas saame öelda, et Eestis on võrreldava tasemega balletigurmeed võimalik nautida kordades apetiitsema hinnaga?

Jah, see on tõsi! Meil on harukordne võimalus näha maailmastaare kordades madalama hinnaga kui nende kodulaval. Tavaliselt tulevad artistid oma honorari osas vastu, kui valgustan, kui väike meie riik on, ja see on neist väga armas. Teiseks on korraldajaks mittetulundusühing, millel puudub igasugune müügikate.

Kuidas leidsid sina tee balletimaailma ja otsustasid end korraldajana siduda? Miks mitte popkontserdid või rahvale nii-öelda kergemini müüdavad üritused?

Ballett on minu jaoks üks huvitavamatest ja salapärasematest kunstidest, kus lõuendiks on tantsija keha. Mõelge vaid – galaetenduse ajal on laval korraga üks või kaks inimest, kes ei ütle ühtegi sõna, ent nende kehad kõnelevad nii, et mõned vaatajad lahkuvad saalist pisarad silmis. Kas see pole mitte fantastiline?

Mis või kes sind eelseisva Ballet Royal Gala esinemisega sind isiklikult kõnetab?

Ballet Royal Gala tunnusjooneks on mitmekesisus. Klassikaline number vaheldub kaasaegsega, dramaatiline tükk humoorikaga jne. Gala motoks on näidata publikule neid numbreid, mida pole varem nähtud. Nii saab olema ka seekord – saab näha fantastilist etteastet vana rahvamuusika saatel, omapärast koreograafiat Portugalist, kuhu on kaasatud ka mööblit ja muud huvitavat, sinna juurde staaride karisma, mis publikut kui võlukepiga lummab. Samuti toimub gala raames otse kontserdimajas tuntuima balletiimpressaario Djagilevi balleti retroposterite- ja skulptuurinäitus.

Palju väisad sarnaseid üritusi välismaal, et ammutada uusi ideid ja hankida infot tõusvate balletistaaride kohta?

Ballet Royal Galal esinevad tunnustatud staarid, seega tõusvaid balletistaare kohtab harva. Selleks, et pääseda esinema Ballet Royal Galale, peab olema tõeliselt hea. Kuna noorte puhul tuleb ühe hea artisti leidmiseks läbi vaadata mitukümmend etteastet, püüan selliseid üritusi vältida. Õnneks on balletikonkursid kolinud ka televisiooni. Menukas oli näiteks „Bolshoi Ballett” teleprojekt, kust sain galale ühe paari Jaapanist, kuid tavaliselt leian noori talente lavastajate soovituste alusel, sest see on kindla peale minek.

Mis on seni sinu isiklik suurim elamus, mida sooviksid Eesti publikulegi pakkuda?

Tahaksin väga tuua Eestisse Spartacuse balleti, kuid see on nii mastaapne ettevõtmine, et vajab mitmeaastast ettevalmistamist – tantsijad, koor, orkester ja tehniline personal on kokku pea kolmsada inimest. Ei tea veel kuidas, kuid tean, et varem või hiljem teen selle ära!

Piletilevis on veel saadaval viimased piletid balletigalale.

 

Tekst: Katrin Rasmann

Fotod: Jaak Ennuste, Rünno Lahesoo