Reklaam sulgub sekundi pärast

INTERVJUU LIIS LEMSALUGA: välimusest, koroonast, privaatsusest ja muusikast

ajakiri Buduaar

Meisi Volt

Lauljatar ja laulukirjutaja Liis Lemsalu (28) on õppinud nägema ka halbades olukordades head, võtnud neist õppust ja liikunud targemana edasi. „Kõige halva keerises ei oska kohe näha, kuidas asjad lahenevad, aga lõpuks aeg näitab, et tegelikult on kõik hästi,“ on muusik veendunud.

Liisi jaoks oli kevadel tekkinud pikem paus muusikas täis üllatusi ja ootamatusi. Selle aasta tegemised olid juba planeeritud ning esinemisgraafik paigas, kuid eriolukord muutis kõike kardinaalselt. „Mõtlesime, kas ikka jääda algsete plaanide juurde ja tulla  kevadel uue looga välja, kuid otsustasime seda mitte teha. Loodus tühja kohta ei salli ning nüüd tagantjärele saame targutada, et see oli hea otsus. Räppar Reket tegi meile väga laheda koostööpakkumise ja juba mõni kuu hiljem vallutaski „Magad vä?“ digiedetabeleid,“ tõdeb Liis.   Muusikuna kriisiolukorras Kui välismeedias on palju kirjutatud, et koroonaviiruse levik tappis muusikatööstuse ning mõningad popstaarid on lausa teise eriala valinud, siis Liis selliseid mõtteid ei mõlguta. „Olen saanud piisavalt mõelda. Jõudsin selleni, et teen ikkagi õiget asja, millised tahes need tagasilöögid siis ka poleks. Olen tänulik selle üle, et saan öelda, et muusika on minu töö. Ma ei välista küll millegi uue õppimist, aga see ei tähenda seda, et vahetaksin ala. Võibolla 10 aasta pärast räägin teist juttu,“ on Liis kindel, et ta nii pea karjääripööret teha ei plaani. „Kui ma karjääri alustasin, siis olin soul’i ja R’n’B, funk’i ja džässi poole kaldu, sest kuulasin neid žanre palju. Ühel hetkel aga sain aru, et minu talent on rohkem seotud popmuusikaga. Popmuusika kirjutamine on minu jaoks puhas nauding ja usaldan enda jõudu selles täielikult. Singli „Halb või hea“ sõnad näiteks tulid Amsterdamis stuudiosessioonil kuskil kahe tunniga – see on tõeline rekordkiirus!“ rõõmustab Liis ja tunnistab ka, et kirjutamise hetkel oli temas palju emotsioone, mida välja elada. Kui kevadel elati nädala kaupa, siis nüüd juletakse taas plaane teha. Neid saadab aga eriline ettevaatlikkus. „Suuri asju kindlasti veel teha ei saa, aga usun, et olen uute oludega piisavalt kohandunud. Pidevalt mõeldakse uusi viise ja lahendusi välja,“ usub lauljanna, et olukorraga harjutakse. „Paljud tegemised, mida olen oodanud, on ära jäänud või õnneks nüüd järgmisesse aastasse lükatud. Loodan, et 2021 tuleb erakordne ja äge aasta!“ on Liis innukas. [caption id="attachment_3072530" align="alignnone" width="354"] Foto: Maksim Toome[/caption]   Rõhk välimusel Liis liigub mõtetega tagasi lapsepõlve ja hetkedesse, mis on end tema hinge söönud: „Need hetked peegelduvad praeguses ja naljakas on näha, kuidas nad siiani, kui ma olen 27-aastane, minuga kaasas käivad. Elu ja olukorrad küll muutuvad, aga nüüd saan mõelda, kuidas sarnaseid olukordi teisiti lahendada. Aastatega on minu reaktsioon halvasti ütlemisele palju paremaks muutunud,“ teab Liis ja lisab, et ta on õppinud, kuidas iseendaga paremini toime tulla ja toimuvat selgemini lahti mõtestada. „Meenub aeg, kui läksime Norrasse elama. Mäletan, et seal mõistsin, kui palju tegelikult ka välisele tähelepanu pööratakse. See moment puberteedieas, kui sellest aru sain, oli mulle väga valus. Kõik teised tüdrukud nägid juba küpsed ja naiselikud välja, mina aga olin endiselt poisilik,“ meenutab Liis. Teatud hetkel tekkis teistel tüdrukutel ka probleem, et kuidas küll poisiliku kehaga Liis poistega nii hästi läbi saab. „Sel hetkel tundsin, kuidas räägiti minu kehast, mitte isiksusest,“ oli õrnas eas Liis häiritud. Kui varem ei olnud keha Liisi jaoks probleem, siis sellest hetkest algas tema jaoks raske aeg. Silmi avav eluperiood viis selleni, et Liis kandis mitu numbrit suuremaid riideid – nii lihtsalt ei saanud tema keha enam kõlapinda. „Ma ei tahtnud, et mu keha oleks mingi teema, vaid minuga suheldakse kui isiksuse, persooniga. Suuri rõivaid kandes aga ei näinud keegi, mis nende all on ega saanud seega ka midagi arvata. Sain küll sellest üle, aga siiski olen väga palju kuulnud, kuidas ma olen liiga väike, liiga peenike, liiga see ja too. Praegu on see halb tunne küll vähenenud, aga see ei tähenda, et teiste märkused mulle korda ei läheks – kõik need teismeea meenutused tulevad meelde,“ tõdeb muusik. Praegu on Liis õppinud end armastama sellisena nagu ta on. Kui keegi taas teeb märkuse, et hakaku ta sööma, siis on Liis selle enda jaoks selgeks mõelnud: „Mul on ju kõik hästi, ma olen terve inimene, hea vaimse tervise juures,“ ütleb naine ja lisab, et salenemise eesmärgil pole ta kunagi pidanud dieeti pidama. „Praegu pööran oma välimusele nii palju tähelepanu, et peeglisse vaadates end hästi tunneksin. Teen trenni ja hoian oma keha, olen ta vastu hell ja tubli. Ei solva teda negatiivsete mõtetega. Selline moment tasuks üldse ära hoida, kus end üldse halvustama hakkad – see ei vii mitte kuskile,“ soovitab ta suunata oma mõtted neile asjadele, mis on meie keha juures hästi. Vaikselt armastusega saab muuta neid kohti, millega võib-olla nii rahul ei ole. „Pealegi, ma ei ole ju ainuke peenike inimene siin maamuna peal. Kõik inimesed ongi erinevad ja need, kes seda soovivad rõhutada, las nad siis teevad seda, aga minu jaoks see nii tähtis ei ole,“ selgitab ta. „Ka olen endale selgeks teinud, et võõraste märkuste põhjal ei saa otsuseid teha. Selleks on kindel tugiring, kes annab õigeid ja objektiivseid nõuandeid.“ On ju sõbrad need, kes teavad tema häid ja halbu külgi, õiget Liisi! [caption id="attachment_3073211" align="alignnone" width="367"] Maksim Toome[/caption]   Eraelu pole müügiks Avaliku elu tegelasena on Liis harjunud ka sellega, et inimesed tema eraelu vastu huvi tunnevad. „Mul ei ole probleemi, kui teised jagavad oma elust asju. See ongi põnev ja vahel huvitav ka minu enda jaoks. Kõik peavad tegema seda, milles nemad end hästi tunnevad,“ tõdeb lauljanna. Sellest ajast, kui ta aga ise lauljana tuntuks sai, on ta eelistanud oma eraelu privaatsena hoida. Ta eelistab, kui räägitaks temast kui muusikust. „Tunnen end üdini muusikuna – ma kirjutan sõnu ja viise, olen osa produktsioonitiimist. Ma teen nii palju tööd, aga siis ometi kirjutatakse sellest, kuidas mul on näiteks lühikesed püksid jalas. Vahel ma tunnen, et suhte- ja eraeluteemad on fookuse hoopis ära viinud asjalt, mida ma nii tulihingeliselt teen, ning sellelt, kes ma olen muusiku, töötaja, artisti ja loominguinimesena. Ühe loo üles ehitamine on kuudepikkune töö ja olen selle suhtes väga kaitsev .“ Lauljanna ei tunne, et inimesed teatava privaatsuse hoidmise tõttu tema muusikat vähem armastaks. „Kui vaadata näiteks artiste nagu U2 ja Bono, Rihanna, Pharrell Williams – keegi neist ei pasunda kuskil, mida nad oma eraelus teevad. See ongi põnev, et me ei tea neist midagi!“ tunneb ta, et muusika toimib ja kõnetab ka ilma skandaalsete paljastustega. „Saan aru ka sellest, et inimesed on erinevad ja eraelulised asjad müüvad. Võib-olla ka mina muutun ja olen selles osas kunagi leebem.“ 85 200 Instagrami jälgijaga Liis mõtleb ka sotsiaalmeedias oma liigutused hoolega läbi, et mitte suunata inimeste tähelepanu millelegi, mis nii oluline pole. On ju tema fookus muusikal. Tihti on aga nii, et ükskõik, mida üles panen, ikka tehakse sellest nupukene ja tobeda pealkirjaga klikimasin. Ühel hetkel oli see minu jaoks nii häiriv, et kaalusin Instagramist lahkumist,“ seletab Liis. „Kuid mida kauem ma Instagrami teen, seda rohkem sellega harjun ja saan aru, et kõik ongi muutumises. See on lihtsalt osa tööst ja lisaks on sellega väga lihtne oma tegemistele promo teha,“ suunab Liis mõtted taas sotsiaalmeedia tugevustele. Kruviti ju ka koos räppar Reketi ehk Tom Olaf Urbiga singlile „Magad vä?“ üles hea tähelepanu. „Tomi tean ma juba mõnda aega. Tekkis idee, et ta võiks mulle kirjutada öösel „Magad vä?“ ja siis ma vastaks talle – aga nii, et keegi ei teaks täpselt, millega tegemist on. Tegelikult oli see loo pealkiri, aga tekitas juba palju põnevust enne loo ilmumist,“ kirjeldab Liis ja lisab, et paljud sõbrad olid hämmingus, et miks ta oma eravestlusi Tomiga sotsiaalmeediasse postitab. „Kui see olnuks päris vestlus, siis ma loomulikult kunagi ei jagaks seda. See oli teadlikult üles ehitatud lähenemine uue loo tulekule.“ [caption id="attachment_3073212" align="alignnone" width="410"] Maksim Toome[/caption] Katkisena laval Muusiku ja meelelahutajana tuleb Liisil ette ka hetki, kui on vaja esinemisel või mõnel üritusel anda endast maksimum ka siis, kui keha või hing on vigastada saanud. „Mul on juhtunud, et kaks minutit tagasi olen nutnud, olnud täiesti katki, ja siis astunud lavale rahva ette. Ma annan endast sada protsenti selleks, et nad seda ei teaks ega tunnetaks, sest ma tahan artisti ja muusikuna neile anda vägeva kogemuse. Kui ma lavale lähen, siis pean ära unustama oma probleemid, lukustama nad kuskile kappi, et ise täiesti kohal olla,“ jääb naine alati professionaaliks. Vahel on vaja ka haigena rahva ette astuda ja inimestel tuju üleval hoida. „Ükskord oli mul põiepõletik. Naisterahvad teavad, kui kohutavalt valus ja ebamugav see on. Mul oli esinemine ja pidin bändiga tegema tunnise seti. Käisin enne esinemist umbes sada korda vetsus ja läksin lavale. Mul oli tõesti nii halb olla,“ meenutab lauljanna suurüritust, mis oli tema jaoks halva enesetunde tõttu üks kohutavamaid esinemisi üldse. „Kuidagi ma suutsin tund aega laval olla ja ma sain hakkama. Ma olen võitleja ja üritan alati toime tulla, ükskõik kui halb see situatsioon ka ei oleks,“ lausub Liis kindlalt ja lisab naerdes, „nii halvas kui heas. [caption id="attachment_3073213" align="alignnone" width="396"] Maksim Toome[/caption]