KAIRE VILGATS: „See, et olen suurem, ei tähenda, et oleksin vale!”

Milline on aga tema haavatav pool? Kuidas suhtub ta iseenda kaalunumbrisse, välimusse ja kehasse? Paljud teavad, et naeratus võib olla ka mask, mis varjab üksindust ja kurbust. Kes vähegi Kairega kokku on puutunud, see teab – tema loomulik olek ongi särav ja naerusuine, optimistlik ja elujaatav. Vaatamata eluraskustele, lapsepõlve haavadele ning tugevale sisemisele kriitikale on ta õppinud teadlikult nägema elu helgemat poolt, märkama õnnelikuks tegevaid pisiasju ning olema tänulik kõige eest, mis on. „Ma olen viimased neli aastat regulaarselt psühholoogi juures käinud,” ütleb Kaire julgelt ja avameelselt. Tema hinnangul ei ole selles midagi häbiväärset, sest lapsepõlvest saadud traumasid ja negatiivseid mustreid on meil kõigil, iseasi kui teadlikud me nendest oleme ja huvitatud neid avastama ning muutma. Meeste usaldamine on väljakutse Kaire on läbi teraapiate mõistnud, et tal on probleem meeste usaldamisega ja aru saanud, et see ei ole ainult tema, vaid kogu tema suguvõsa dünaamika. „Meie suguvõsas on nõrk meesliin. Naised on alati otsinud ideaalset meest, samal ajal ei olda ühegi mehega rahul,” ütleb Kaire, kes on läbi perekonstellatsioonide kogenud, et on energeetiliselt astunud ise oma isa või vanaisa kohale. Pole ka ime, et meeste usaldamine on raske olnud, sest ainult mees tema neiupõlves oli onu… Kui noore naisena tulid mõne mehe poolt negatiivsed kommentaarid tema kehakaalu või välimuse kohta, siis süvenes usaldamatust veelgi. „Kogesin enda suunas hinnangulisust ja seetõttu uskusin, et ma ei ole piisavalt hea. Hakkasin enesehaletsusest ja väärtusetuse tundest rohkem sööma,” jagab naine oma emotsionaalse söömise algust. Suurenev kehakaal ja volüümikus muutus Kairele kui enesekaitsemüüriks, mis peitis tema ebakindlust ja tugevdas imagot, et talle ei saa lähedale. „Minu kehakaal väljendabki minu vaimset seisundit,” on Kaire mitmel korral meedias välja öelnud. Teisisõnu tähendab see seda, et kui ta on raskemas hetkes, depressioonis või emotsionaalses madalseisus, siis hakkab ta end toiduga lohutama. Sellest ka kaalutõus. „Minu isiklik areng ja töö iseendaga on järjepidev. Olen leppinud sellega, et ma ei saa oma minevikku muuta, vaid pean õppima vabastama emotsioone ja ennast ise väärtustama hakkama!” [caption id="attachment_3086285" align="alignnone" width="2000"] Foto: TV3[/caption] Otsib enamat kui ainult voodipartnerit Naistena on meie enesearmastus pahatihti seotud kehakaalu ja välimusega. Arvame, et peame välja nägema teatud mõõtudele ja standarditele vastavalt ning kui seda ei tee, siis kogeme negatiivseid hinnanguid nii enda kui teiste poolt. Kairel on ühiskondlik surve olnud veelgi suurem, sest meelelahutusmaailmas on peenike piht ja siredad sääred normiks ning kuigi taustalauljana, on ta siiski laval olles kõigi pilkude all. Lauljatar tunnistab ausalt, et on enda suhtes olnud väga kriitiline ja halastamatu. Eriti pärast sünnitust, kui keha muutus. „Mäletan, et ma ei lasknud teatud hetkedel mehel oma keha ega rindu hellitada, sest pidasin neid koledaks,” tunnistab Kaire paljudele emadele tuttavat olukorda. Tänaseks on Kaire ja tema abikaasa Johannese teed lahku läinud. Kaire naudib küll meeste tähelepanu, kuid ootab seda õiget, kellele ta meeldiks naisena, mitte seksiobjektina. „Kõik mu Tinderi-suhted on olnud täis ebakindlust. Samas pole ju uudis, et Tinderis käiakse seksi pärast. Ma ka käisin ja seksisin, aga lootsin salamisi, et äkki ma meeldin kellelegi just naisena. Ma ei otsi ainult voodipartnerit,” tõdeb ta ja lisab, et tänaseks on ta Tinderi hoopis kinni pannud. Samas teab Kaire, et armastava suhte saamiseks tuleb tal kõigepealt ise ennast armastama hakata. Võtta end vastu kriteeriumiteta ja leppida sellega, et tema kehakaal ja suurus on just täpselt sellised, nagu need on. Meid kõiki on loodud erinevateks, mõni on kogukam, teine saledam. „Tänu aastatepikkusele teraapiale olen jõudnud kohta, kus püüan oma keha ja enda isiku suhtes leebem ja austavam olla. Olen hakanud keha vaatama kui oma hinge kodu ja püüan hinnata seda just sellisena, nagu ta on. Selgus ja aktsepteerimine tuleb minust endast. Ma ei mõtle kogu aeg oma keha peale, aga kui analüüsin, siis saan aru, kuidas ja mille tõttu see muutunud on,” vihjab Kaire kolmele imetoredale lapsele, kelle ta ilmale on toonud. [caption id="attachment_3086284" align="alignnone" width="2000"] Foto: TV3[/caption] Enesearmastuseni jõudmine on teekond Kaire andis koos oma lavapartneri ja parima sõbranna Dagmar Ojaga hiljuti välja ka ühisraamatu „Ilusad suured tüdrukud”, mis julgustab naisi armastama end just sellistena, milliseks neid on loodud. „Nõudis suurt julgust ja tugevust, et end selliselt avada, asjadest nii ausalt ja siiralt rääkida, aga tagasiside põhjal tundub, et just see inimesi puudutab. Paljud naised on olukorras, kus nad ei armasta end, on enda suhtes kriitilised ja ootavad armastust väljastpoolt. Jah, oleme Dagmariga „suured tüdrukud”, aga see ei tähenda, et peaksime end vähem armastama või et me kuidagi „valed” oleksime,” ütleb Kaire konkreetselt. „Ennast tuleb armastada, aga samal ajal teadvustada, et see on teekond. Olen käinud pika tee, jõudmaks sinna, kus täna olen, aga samas tean, et enese täieliku armastamise ja austamiseni on veel pikk tee minna…” mõtiskleb ta.