KERLI KÕIV tegi suure elustiili muudatuse: ma ei põgene enam

6 kommentaari
KERLI KÕIV tegi suure elustiili muudatuse: ma ei põgene enam

Lauljatar ja laulukirjutaja Kerli Kõiv kirjutas avameelselt, kuidas ta on elanud põgenedes ning milliseid muudatusi ta on oma elus teinud.

“Olles veetnud viimased kolm aastat suures osas üksinduses, otsustasin oma peidust välja tulla ja taas maailmaga mängida. Olin isegi meeldivalt üllatunud, kui palju ekstravertsemaks ma olen sel talvel Aasias reisides muutunud,” avaldas naine, et ta on taas hakanud rohkem inimeste keskel olemist nautima.

Kerli Kõiv tunnistab, et tema jaoks ei ole paremat kohta peitu pugemiseks kui tema tempel – ta jõudis tagasi Eestisse napilt päevi enne piiride sulgemist. Niisiis on naine taas metsaelu nautinud: “Aga sel korral, vaadates endale vaikuses otsa nagu palju päivi ja öid varem, olen kohanud külge, millega ma pole varem lähemalt tuttav olnud – põgenev artist.” Kerli mõistis, et tema loomingulisus ei olnud lihtsalt maagiline asi, mis lapsepõlvest kaasa tulnud, vaid see oli põgenemine reaalse maailma sünguse ja pimeduse eest. Lood ja jutustused, mis ta oma peas lõi, olid ellujäämiseks. “Kui ma jõudsin teismeikka ja lahkusin kodust, siis ma mitte ainult ei tahtnud näha elu teistes kohtades, vaid ma ka põgenesin enda elu eest,” selgitab lauljanna, et enda eest siiski põgeneda ei saa. “Sa võid joosta, aga oled ikka endaga. Mitte keegi, mitte ükski koht ega asi ei saa täita lõhesid sinus endast.”

Niisiis on muusik viimasel ajal olnud köidetud ideest olla mõnda aega ühe koha peal paigal. “Olen olnud sunnitud tegema rahu mõttega, et mitte igapäev ei ole kõige põnevam päev elus ning vahel on asjad lihtsalt tavalised.”

Naine on õppinud, et elu koosneb igasugu momentidest, mille seas on nii meeliülendavat kui agoonilist. “Hoolimata sellest, et minu elus pole palju tavalist, olen ma hakanud seda hindama. Ma ei püüa enam põgeneda.”

View this post on Instagram

After spending extreme amounts of time in solitude these past 3 years, I decided to come out of the hiding and play with the world again. I was even pleasantly surprised of how much more extroverted I had become while journeying in Asia this winter. And then…well, you know. There’s no better place to hide than my moon temple and I made it back to 🇪🇪 just a day before the borders closed. So I’ve been huddled up in the woods, feeling like I’m reading a chapter I’ve already finished. Normally, I’d never let that happen. My gemini moon is always itching to get to the next and the new. But this time, facing myself in silence like so many days and nights before, I’ve met a part I haven’t known intimately before – the escape artist. I’ve come to realise that my creativity wasn’t just some magical thing that emerged in my childhood – it was an escape from the darkness of the real world. The spaces I would create in my head, the stories I would write were a means to survive. As I became a teenager and left home, not only did I wanna see life in other places – I was also running from mine. The same with whatever I could smoke being a wild child in LA – every inhale would take me into a better dimension, until it didn’t. You can run but ultimately, you’re still stuck with yourself. No one, no place and no thing can fill the cracks within. Lately I’ve been fascinated by the idea of having to stay put for an undefined amount of time. I’ve been forced to make peace with the fact that not every day is the most exciting day ever and sometimes things are just ordinary. Life is made of all sorts of moments – from riding a unicorn in the 5th dimension to being curled up in agony wanting to fucking die to just being blah. And they’re all a part of the dance, happening whether you resist or judge them or not. So why bother. So much of the world is thriving on sensationalism and reactivity these days. Our society worships things that scream louder and shine brighter. And even though there’s little that is ordinary about my life, I’m starting to appreciate the ordinary in it. Not trying to run. Just being with what is. Here.

A post shared by Kerli (@kerlimusic) on

Sarnased artiklid