KIRBUPOE OMANIK: VAESTE PROBLEEM POLE VAESUS vaid rumalus

2 kommentaari
KIRBUPOE OMANIK: VAESTE PROBLEEM POLE VAESUS vaid rumalus
Shutterstock

Kogu aeg võrreldakse Eesti palkasid teiste eurooplaste sissetulekuga, aga üldjuhul jäetakse rääkimata, kuidas keegi oma raha kulutab. Võimalik, et meil pole piisavalt raha investeerimiseks, aga normaalse inimese moodi elamiseks ei ole vaja palju raha!

Minu meelest ei ole eestlased vaesed, pigem on nad lihtsalt lollid tarbimisnarkomaanid. Mida vaesemad on inimesed, seda vähem oskavad nad raha hoida ja kasutada.  Raha on tänapäeva elu alus ja riigi poolt on see lausa pahatahtlik, et lastele juba algklassidest ei õpetata rahatarkust, sest seda on  ju elus rohkem vaja kui keemiat või geograafiat.

Mul on taaskasutuse kauplus ja mind üllatab kõige enam see, et vaeseid käib vähe meie poes ja nad ei too ka midagi müüki. Valdavalt on ostjad kas noored või pigem heal järjel inimesed, kes loevad raha. Nad oskavad kaupa valida ja hinda kaubelda. Samal ajal on vaeste suhtumine, et nemad ei ole nii vaesed, et kirbukast osta. Nad ostavad lastele pigem Poola ja Türgi maitsetuid ja ebakvaliteetseid riideid kui korralikku aga kantud asja.

Varem töötasin ma toidupoes ja ka seal panin tähele ühe suure erinevuse, mis oli valdav- vaesed ostavad poest kohutavalt palju ebatervislikku kaupa.

Üldlevinud on arvamus, et rikkad söövad paremini, sest nad on rikkad ja saavad seda endale lubada. See on väga vale arvamus.

Reaalsus on see, et rikkad ostavad palju rohkem odavat kaupa- porgandit, õuna, banaani, teravilju ja kõike seda, millest ise toitu valmistada. Samal ajal kui vaesed ostavad sügavkülmutatud friikaid, valmissegatud koogipulbreid ja purgisuppe ning kohutavas koguses krõpse ja kommi. Nii nagu nad ei kasuta oma pead muude kulutuste tegemisel, ei mõtle nad ka peaga, mida süüa võiks, vaid haaravad selle järele, mis istutab või mis on soodushinnaga, sisaldagu see ükskõik mida. Siinjuures ei räägi ma mitte lastest, sest nende puhul ei oska alati vanemate rahakoti suurust mõõta. Kogu oma raha söögi või asjade peale kulutamine on vaesematele väga omane, nad ei oska oma raha planeerida ja süüdistavad kõiges valitsust ja tööandjat. Samal ajal on nende lastel nutitelefonid ja kallid Nike riided seljas, kogu rõhk on pandud välisele ning iga hinna eest üritatakse just väliselt rikas välja näha. Kahjuks see, mis kupli all toimub ja mida väärtustatakse, muudab need inimesed ja ka nende lapsed igipõlisteks vaesteks.

Hiljuti oli üks tasuta arvutite jagamise kampaania ja minu tuttavad, kes elavad pereisa palgast 3 lapsega 2toalises korteris, otsustasid võimalusest kinni haarata ning endale koju tasuta kolmanda arvuti võtta. Miks? Milleks? Endal pole ruumi väiksemale lapsele voodit tuppa mahutada, aga köögilaua peale oli hädasti vaja veel ühte arvutit.  Üldse näeb nende kodu välja nagu ladu- seal  on väga palju asju ja väga vähe ruumi. Mänguasjad on ka need, millega vaesemate inimeste kodud on üle kuhjatud.  Asjad võivad teha küll hetkeks õnnelikumaks aga tarkust juurde ei anna.

Ju see maailm on selliseks loodud, sest kui poleks vaeseid, siis kes need poed soodushinnaga mõttetust kaubast tühjaks ostaks.

 

Buduaarile Mirjam Tallinnast