LAPSEOOTEL LILLI: mul on tiine looma tunne ja ma tahaks peitu pugeda

Eesti üks tunnustatumaid blogijaid, Lilli, on hetkel teist korda lapseootel ning kirjutab oma emotsioonidest ilma ilustamata ka blogis. Naine tõdeb, et teine rasedus on kaasa toonud suured tujude kõikumised ning parema meelega tahaks ta kusagile peitu pugeda, kuniks laps on sündinud. 

"Hommikud on sellised, et enne kohvi ei tohi mind kõnetada – absoluutselt kõik ajab närvi, sest ma olen väsinud. Kui kohv mõjuma on hakanud, siis on enamvähem. Kuigi jaa, rasedad ei tohiks palju kohvi juua, siis noh, ma palju ei joogi – 1 tass hommikul, sellest piisab. Vahel pärastlõunal mingi lahjem kohvijook ka, vahel mitte,"kirjutab Lilli oma blogis

Naine tõdeb, et antud hetkel on ainus, mis mõistuse korras hoiab, poeg Johan, kes saab peagi aastaseks. "Temaga halba tuju ei saa olla, absoluutselt kohene ravi. Eriline pätt on küll juba, aga ok, ta on nii väike, las avastab maailma. Ma ei saa teda vaadata kibestunult või mõelda, kuidas ma olen nii mõttetu naine, kui mul on selline laps. Aga sellegipoolest, ma tahaks midagi muud ka olla, kui ema, hetkel ma vist ei ole, st aega muuks küll olnud ei ole. Hea, kui duši allagi jõuan.

Nii raske on olla see rase. See, kellele ei meeldi rase olla või kes tunneb, et elu on samal ajal ootel, kuigi kui teisi vaatan, kes tegutsevad ja rõõmsalt ringi kalpsavad, siis vaatan, et pole ju ootel. Miks ma end hästi ei tunne, kui rase olen, ma ei tea,"tõdeb ta.

"Mingeid komplikatsioone ei ole, aga no, ei ole hea tunne – tahaks kuskil suur emamesilane olla, kes oma kaitstud pesas istub, välja ei tulegi. Ja kui lapsed tehtud, siis tere maailm. Ma ei tea, miks ma ei võiks mingi tiine loom olla, kes kuskil urus oma aega ootab. Sisetunne ütleb ju küll, et olen tiine loom, mitte hull elurõõmus naine, kes kõike edasi teeb, nagu polekski mingit kõhtu. Kõht on suva, aga see tunne, et vastutad oma kehaga lapse ja tema arengu eest, see mõte halvab mind. Vist kaitsereaktsioon ja sellepärast ma ei tahagi kuskil käia, olla, tõmmelda. Välja arvatud Johaniga liivakastis igast käike kaevamas ja enda lapsepõlve meenutamas, samal ajal, kui talt kive suust välja võtan."

Täispikka blogipostitust saad lugeda siin