LEETRID JÕUDSID Eestisse: 11aastane vaktsineerimata laps haigestus

2 kommentaari
LEETRID JÕUDSID Eestisse: 11aastane vaktsineerimata laps haigestus

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel vaktsineerimata lapsel leetrid. Lapse nakatumine leidis aset reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses. Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne.

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel vaktsineerimata lapsel leetrid. Lapse nakatumine leidis aset reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses. Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne.

„Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama. Arst leetreid ei kahtlustanud, kuna lapsel sel ajal äratuntavat löövet veel ei olnud,“ rääkis terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova.

Lööve tekkis ja levis kaks päeva hiljem üle keha. Alates 19. märtsist on laps koos emaga isoleeritud haiglasse. Mõned päevad hiljem haigestus leetritesse ka lapsevanem, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga. 

„Oleme selgitanud välja võimalikud lapsega kontaktis olnud inimesed ja andnud soovitusi enda või oma laste jälgimiseks,“ selgitas Filippova terviseameti poolseid tegevusi. 

Haigestunud laps õpib Viimsi Keskkoolis, kus on kokku 34 vaktsineerimata last. Lapse klassis oli lisaks haigestunule veel kolm vaktsineerimata last, kelle vanemad on vaktsineerimistest keeldunud. Kuna haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva, siis kestab jälgimisperiood koolis kuni 4. aprillini. 

„Keerulisemaks ülesandeks on selgitada välja kõik võimalikud kontaktsed, kes külastasid haigestunuga samal ajal Lasnamäe Tervisemaja ja seal asuvat Tallinna Munitsipaal Perearstikeskust,“ tunnistas Irina Filippova. Seepärast palume kõikidel inimestel, kes külastasid 16. märtsil ajavahemikul kell 9.30 kuni 13.00 nimetatud perearstikeskust, jälgida oma tervist eriti tähelepanelikult. Esimeste haigustunnuste tekkimisel tuleks võtta telefoni teel ühendust oma perearstiga ning anda teada, et neil võis olla kontakt leetritehaigega. 

Kindlasti tuleks kontrollida oma vaktsineerimise andmeid leetrite suhtes. Kui inimene teab, et ta on vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga või on leetreid kunagi põdenud, siis on haigestumise risk väga madal. Juhul kui ei ole vaktsineeritud leetrite vastu või olete vaktsineeritud lapsepõlves ühe doosiga, siis võib olla leetritesse haigestumise risk väga kõrge.

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetritevastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13. eluaastal.

Leetrite haigusnähud 

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtliku perioodi jooksul. 

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga. 

Allikas: Terviseamet

Sarnased artiklid