MARTIN PLASER: miks laps on pekkis, vigane ja lõhki?

2 kommentaari
MARTIN PLASER: miks laps on pekkis, vigane ja lõhki?

Aastakümneid tagasi oli loomulik, et lapsed veetsid vaba aja mängides – mängides õues ning olles füüsiliselt vägagi aktiivsed. Tänasel päeval on olukord muutunud ja kahjuks mõjutab see ka lapse füüsilist vormi ja tervist. Lapsed on läinud paksuks – kunagi tundus see probleem eestlastele kauge mure, millest vaid Ameerikas räägiti, ent täna on ka paljud Eesti lapsed ülekaalulised.

Maadlusklubi Korrus3 asutaja ja maadleja Martin Plaser tegeleb oma klubis eelkõige just laste õpetamisega ning ta tõdeb, et olukord on muserdav. “Iga neljas laps on ülekaaluline. Televiisori vaatamise sõltuvus kasvab. Vanemad ostavad lastele telefone nagu leiba, küpsiseid, komme, limonaadi, iseliikureid, vabandusi. Poiss, kes neli aastat tagasi käis mõnda aega trennis ja arenes, andis mingil hetkel alla ja täna on ta paks. Vanemad lasid tal trennist loobuda, sest trenn oli poisile raske. Nüüd, kui ma poissi uuesti nägin, oli ta vahepeal veel paksemaks läinud. Kui laps on juba ülekaaluline, siis see on selge märk, et kodus ei suudeta sellega hakkama saada. Peidetakse pea liiva alla ja teeseldakse, et probleemi pole olemas. Vanemad vastutavad, aga nad ei taha vastutust võtta,” kritiseerib Martin.

“Ülekaaluliste vanemate lapsed enamasti ei tunnista probleemi ja samas halvustavad last, ei tunnusta teda. Miks on laps pekkis? Pekkis tähendab slängis ka perses, rikkis, katki, vigane, lõhki, defektne, rikkega. Miks keeravad emad ja isad oma lapsed pekki? Telekas on süüdi? Telefon on süüdi? Ema ja isa töökoht on süüdi? Ja siis tullakse argumenteerima, et vaimsed tegevused kaaluvad kehalise aktiivsuse üle. Ütled, et laps on tubli maletaja, robootik, muusik, laulja, etleja, filosoof, teadur. Keha ja vaimu võib küll lahutada, aga kui kaua vaim ilma kehata kestab? Vaata filosoofe antiikajast, nende skulptuurid on muljetavaldavad. Nad ei ole pekkis nagu tänapäeva lapsed,” muigab ta.

Lahendus on antud probleemi puhul teoorias lihtne, kuid praktikas jääb tihti tahtejõudu väheks. “Vanem peab oma lapse ise trenni suunama ja last toetama. Poleks paha, kui ema ja isa ise samuti trennis käivad ja lapsele eeskujuks on.”