MINU ELU KULDREEGLID: Katrin Karisma

27 kommentaari
MINU ELU KULDREEGLID: Katrin Karisma

„Selle lühikese aja jooksul, mis inimesele on antud elda, saab ta aru – iseäranis, kui on jõutud üle poole – et elu ei olegi asfalttee, ikka komistad ja lööd jala ära,“ nendib laulja ja näitleja Katrin Karisma (71). „Siis tulevad appi (vana)vanemate soovitused.“

– Üks tähtsamaid asju elus on järjepidevus. Ja seda igas valdkonnas: eesmärkide saavutamisel, oma bioloogiliste ülesannete täitmisel, töös ja igapäevaelus. Olen püüdnud aastate jooksul endas järjepidevust kasvatada. Ma olin nooruses väga korratu loomuga ja kohati on see päris raske, kuid kuidagi siiski õnnestunud. Kui su ümber on elamine puhtfüüsiliselt korras, jooksevad ka mõtted selgelt.

– Üks ema õpetustest mulle kõlas: kui käed lähevad külmaks, hakka nõusid pesema! Lahti mõtestatuna see tähendab, et kui elus on raske, tuleb keskenduda mõnele praktilisele, füüsilisele tegevusele, mis viib hullud mõtted eemale ja maandab stressi. See tarkusetera on mind elus palju aidanud.

– Oluline on, et kõiges valitseks tasakaal. Näiteks õpetas ema, et toitumisel tuleb kuulata, mida kehal on vaja. Et mitte paksuks minna, tuleb söömine lõpetada siis, kui kõige rohkem maitseb! Paraku tuleb aeg-ajalt ka järeleandmisi teha. Praegu on mul näiteks väga tihe tööperiood, mil ma ei jõua sporti teha, vaid tahan magada. Kõik tuleb millegi arvelt, seetõttu tuleb lõpuks leida siiski tasakaal.

– Ema õpetas sedagi, et ära eales (neti)kommentaare loe! Leidub neid, kes on sinu suhtes sõbralikud ning teisi, kes on vaenulikud ja armastavad teiste eludes surkida. Õelaid arvamusi ei maksa kuulata! Sina oled valinud oma tee ja lähed mööda seda edasi.

– Oma lapsed peab igaüks ise kasvatama – seegi reegel tuleb emalt. Ei saaks öelda, et ma poleks ema või hoidja abi kasutanud – näitleja amet eeldab paraku õhtuti kodunt äraolekut. Ei saa salata, et mind on oma laste jaoks vähe olnud.

– Kõige olulisemad elus on suhted. Praeguse kiire elutempo juures on tähtis kasvõi kord päevas perega söögilaua taha koguneda ning oma päevast ja muust olulisest vestelda. Selleks peab aega leidma!

– Kui kellegagi on otsustatud koos elama hakata, tuleb tema vigadega arvestada, sest keegi meist pole veatu. Kõik meie kaaslased on nende emade poolt kasvatatud, neid ümber ei tee. Võib-olla tekivad koos elades uued harjumused, kuid baas on ema poolt antud. Sellele tasub mõelda ka oma poegi kasvatades.

– Uni on väga oluline. Kui inimesel ei ole energiat, ei suuda ta millelegi vastu panna – ei elule ega haigustele. Mäletan aega, mil mu kaks last olid väikesed ja ma töötasin mitmes teatris korraga. Enda jagamine töö ja kodu vahel oli toona tõeline raketiteadus. Põhiline, millest ma puudust tundsin, oli uni, sest mul ei olnud aega magada. 

– Üks mu sõber ütles, et rahaga ei tohi ahneks minna, muidu kaovad muud väärtused ära. On tõsi, et raha ei ole kedagi õnnelikuks teinud, kuid ilma rahata ei ole ka õnne. 

– Andesta! Halvad meenutused ja vimma ketramine „söövad“ inimese ära. Mina ütlen kohe välja kui miski ei meeldi, ega kanna ebameeldivusi endaga kaasas – see lõhub.

– Uskuge loodusse! Mina tunnen end looduses õnnelikuna – tema ei reeda sina kunagi. Kui sa aednikuna talle midagi pakud, annab ta tuhandekordselt tagasi. Kui jätad ta unarusse, kulub tükk aega, enne kui sealt hakkab tagasi tulema. 

– Elus peab olema aus – ja eelkõige enda vastu, muidu õnn ei tule.

– Kõige tähtsam on olla õnnelik. Kuid tasub meeles pidada, et õnn on igaühele isemoodi. Teist inimest enda retsepti järgi vägisi õnnelikuks teha ei saa!

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar – veebruar 2019.