“MIS SU ELUL VIGA on, sa saad veel meiega sama sööki süüa!”

"Kui hakkasime Joosepiga*nö sebima, siis olid meil mõlemal head ja hästi tasustatud töökohad. Me käisime koos reisidel, väljas lõbutsemas ja nautisime elu täiel rinnal. Ta pole kunagi olnud selline mees, kes mulle kalleid kinke on teinud, aga ta oli armastav ja hoidis mind väga. Ka muidu tegime kõik arved pooleks ja mõlemad maksime enda eest. Võibolla oleks juba siis pidanud see minu jaoks hoiatussignaaliks olema, ma ei tea... Aga siis käisin ma tööl ja võisin sellist eluviisi endale lubada. Pealegi see ei häirinud mind, et ta kõiki sente piinliku täpsusega luges. Inimesed on ju erinevad ja tema oli selline. Siis jäin ma aga rasedaks ja lapsega koju. Kõik lastega seotud kulud tegime me samuti pooleks. Vankri, voodi, mänguasjad... kõik sai ostetud kahepeale. See ei häirinud mind ka tollal veel niipalju, aga praeguseks on meil kodus ka teine laps, kes tahab samuti riideid selga ja sööki lauale. Lisaks on Joosep viimastel kuudel keeldunud mulle raha andmast. Ta toob selgituseks selle, et mul on üsna hea emapalk ja kõik lastega seotud kulud peaksid olema minu kanda. Ka peaksin mina koju söögi ostma. Ma ei olegi aru saanud, et mille eest siis tema maksab, sest kommunaalid teeme me ka pooleks. Olen üritanud talle selgitada, et mu emapalk ei ole nii suur, et ma saaksin muretseda lastele kõik vajaliku, söögi lauale osta, kommunaalid maksta ja no olgem ausad, ma tahaks ka endale vahepeal midagi lubada. Ta aga justkui ei kuulagi mind, vaid rõhub, et ema peab hoolitsema laste eest ja temal on vaja raha koguda, sest ta tahab juba 50-aastaselt pensionile jääda. Viimane piisk karikasse oli siis kui üks õhtu laua taga sõime ja jutt läks jälle raha peale. Selle peale heitis ta mulle, et mis mu elul viga on, ma saan veel nendega sama sööki süüa. Ma hakkasin selle peale nutma ja ei mõistnud tema kommentaari. Mida mina siis sööma peaksin? Kartulikoori või? Või üldse näljas olema? Kui asi sedasi edasi läheb, siis on mul lihtsam need lapsed üksinda üles kasvatada, kui mehega, kes nii kooner on. Kui kellelgi on mingi hea mõte, mida ma teha võiksin või oskab head nõu anda, kuidas mehele mõistus pähe tagasi tuua, siis olen üks suur kõrv."   *Nimed muudetud