MISS RAPLAMAA: Missikandidaat nr 7 on Elise-Marii Kändler

1 kommentaar
MISS RAPLAMAA: Missikandidaat nr 7 on Elise-Marii Kändler

Raplamaa suurüritus Miss Raplamaa kulmineerub aprillikuus, kuid missikarussell pöörleb juba jaanuari algusest. 2016. aasta Miss Raplamaa eelvoorus on kümme osalejat vanuses 16-20. 

Raplamaa suurüritus Miss Raplamaa kulmineerub aprillikuus, kuid missikarussell pöörleb juba jaanuari algusest. 2016. aasta Miss Raplamaa eelvoorus on kümme osalejat vanuses 16-20. 

Esmapäev, 15. veebruar

Enne kella kuut hakkas kogunemine Rapla GoBowlingus. Seal oli meil kohtumine Ettevõtjate Ühinguga. Istusime kõik pika laua taha ning alustuseks rääkis Tiit Rahkema meile ettevõtlusest. Mõni lause tuli meile üllatusena ja meie naeratused vajusid aina tõsisemaks. Viimast ilmselt tegelikult sellepärast, et jäime süvenenult kuulama. Teised ettevõtjad märkasid meie tõsiseid nägusid ja sõnasid, et ettevõtlus ei ole üldse nii hull, nagu me just kuulnud olime, kuigi tööd on küll. Seejärel rääkisid missikandidaadid pisut ka endast.

Peale jutustamist tõusime me püsti ja läksime bowling‘u-radade juurde. Panime jalga õiged jalatsid, jagunesime radadele laiali ning valisime endale sobiva kuuli. Mina sattusin väga heasse tiimi, kus minu kaasmängijateks olid Tarmo Lukk ja missikandidaat Mirell. Me elasime üksteisele kaasa ning saime ka häid soovitusi mängu osas. Kogu seltskond oli väga tore ja koos sai veedetud lõbus õhtu.

Kolmapäev, 17. veebruar

Seekord oli meie kohtumispaigaks jälle Sadolini spordihoone. Meile tuli rääkima terapeut Merliis Sulg. Algatuseks rääkis ta pisut endast ning seejärel juba sellest, milline on naiselikkus. Järgmine teema oli enesekindlus ja enesearmastus ning kuidas seda saavutada. Arutasime ka, kuidas olla üle väsimusest ja endiselt olla kohtumistel erksad. See kohtumine pigem oligi arutluse, mitte loengu vormis.

Peale rääkimist otsustas Merliis meile näidata mõnd harjutust, mida teha, et muutuda enesekindlamaks ja saada juurde usku endasse. Esimese ülesande ajal tuli meil sulgeda silmad ja järgida, mida terapeut ütleb. Ta pani taustaks muusika ja palus meil minna oma mõtetega paika, mis meile kõige enam meeldib ning seal olla ja naeratada kogu oma kehaga, kõikide kehaosadega. Minul tõmbas see ülesanne küll naeratuse näole, seda ka ilmselt teistel. Teisena tuli meil mõelda välja kolm asja, mida me tahaksime olla väärt, kuid ei usu sellesse. Seejärel jagunesime kaheks, võtsime rivvi, ütlesime seda teistele ja inimene, kellele seda laususime, ütles vastu, et olemegi seda väärt. Need harjutused kuidagi panidki rohkem uskuma endasse. Viimaseks harjutuseks jagunesime me uuesti kaheks. Üks meist seisis teiste keskele, silmad suletud, ning ülejäänud käisid selle neiu ümber ja korrutasid talle lauset, mida ta ise oli soovinud kuulda. Lausega käis kaasas ka puudutus.

See kohtumine jättis vähemalt minusse väga hea tunde ja usun, et ka teistel kasvas eneseusk ja -armastus.

Neljapäev, 18. veebruar

Sel päeval võtsid missid osa Rapla Muay Thai Gym treeningust. Treeneriks oli Markko Moisar. Me küll olime algajate trennis, kuid sinna oli kutsutud edasijõudnuid, et me näeks tugevamaid ning tugevama vastasega on ka areng parem. Kuna haigus üritas mind sel nädalal rajalt maha lükata, otsustasin seekord trenni kõrvalt vaadata.

Enne trenni algust võeti suurde ringi ning me veidi jälle tutvustasime end. Peale seda hakkas treening pihta. Alustuseks tehti soojendus ning seejärel võeti paaridesse. Mehed pidid võtma tüdruku enda paariliseks. Siis hakati tegema ja õppima erinevaid harjutusi, neid õpiti jupp jupi haaval. Kõrvalt vaadates tundusid need üpris rasked, samas oli tore vaadata, et tüdrukud said ikka kuidagi hakkama. Lõpetuseks tehti veel venitused ja ühine pilt. Tundus, et tüdrukud olid ikka treeningu lõpuks läbi, kuid samas said väga hea uue kogemuse, ehk mõni proovib seda kord veel. Ka mul oli kõrvalt päris huvitav vaadata.

Pühapäev, 21. veebruar

Päev algas bussisõiduga Märjamaa poole. Meiega olid kaasas seekord Tessi, kes kirjutab meie tegemistest aeg-ajalt artikleid, ja Erik, kes kohtumisi mõnikord jäädvustab. Märjamaal liitusid bussiseltskonnaga veel üks missikandidaat, lapsed ning nende õpetaja. Seejärel keeras buss nina Juurimaa Talli poole, kus ootas rõõmsalt Kristiina Raudnagel. Temagi on läbi käinud Raplamaa missikooli. Alustuseks tegi Kristiina meile tuuri tallis. Seal me nägime erinevaid hobuseid, lehmi, kitse, ponisid ja ka eeslit. Kristiina ütles, et kasse on neil veel ka seitse, kuid nendest nägime me vaid mõnda. Tallist välja minnes nägime veel mitmeid hobuseid ja jäneseid. Lisaks sellele olid terve aja meile seltsiks kolm väga toredat koera. Oli näha, et sealsed inimesed on suured loomade sõbrad, mis oli hästi tore.

Sel ajal, kui Kristiina pani valmis rege, mängisime meie ringmänge ning saime omavahel tuttavaks. Paar mängu tehtud, läksime vaatama, kuidas läheb reele hobuse ette panemine. Kui see sai tehtud, jagasime end väikestesse gruppidesse ja sõit võis alata. Esimene grupp läks ringile ning teised samal ajal tegid lumememme, mängisid koertega või vaatasid uuesti loomi. Meile näidati ka uhkeid vankreid, kaarikut ja kalessi.

Peale seda, kui kõik olid saanud sõita, läksime sisse sooja ja teed jooma. Toas pidid missid ikka jälle end tutvustama. Et mitte istuda vaikuses ja lasta ka teistel rääkida, tutvustasid teised end samuti lühidalt. Jõime siis veel teed ja rääkisime kogu missikarussellist ning lõpetuseks läksime tegime ühe ühise pildi Juurimaa Talli sildi juures.

Uskumatu, et oleme koos tegutsenud juba seitse nädalat. Selle ajaga on meist saanud ühtne ja mõnus kamp. Ootan põnevusega uusi kohtumisi.

Buduaar.ee kajastab Miss Raplamaa kandidaatide tegemisi kuni kevadeni ning annab Miss Buduaar misslindi ja -tiitli üle lõppüritusel aprillikuus.