Oliveri pihtimus: minu täiuslikul naisel on see, mida paljudel naistel pole

Mõni aeg tagasi Buduaaris ilmunud Erki lugejakiri tõi palju vastukaja ning ka allpool olev artikkel jõudis meieni just tänu Erki avameelsele kirjutisele. Kui Erki pani ritta kolm põhjust, miks ta oma naise maha jättis, siis Oliveri lugu on hoopis midagi muud! Nimelt kirjutas Oliver kirja sellest, mida ta oma naise juures enim armastab.

Kes Erki kirja veel lugenud pole, siis seda saab teha siin.

Oliveri kirja saad lugeda allpool:

Minu kallim näitas mulle sedasama Erki kirja ning küsis minult, mida mina sellest arvan. Ma ei tea selle paari elust midagi, seega tegelikult ei olegi mul siinkohal õigust midagi arvata ega kedagi süüdistada, küll aga tekitas see lugemine minus suure soovi ise kirjutama hakata. Õnnetuid suhteid on palju petetakse, minnakse tülli, isegi suhtevägivald on hetkel kahetsusväärselt kõrge. Seda negatiivset on liiga palju ja vahelduseks on hea ka millestki positiivsest lugeda - mina vähemalt tunnen nii ja õnnekombel olen ma suhtes imelise naisega, kellega koos ongi elu täiuslik. Kui ma olen temaga koos ja me saame linnakärast eemale, on meie elu justkui maapealne paradiis. 

Milline ta siis on - minu naine? Ta on minust kaks aastat noorem, 29aastane ja täpselt kaks sentimeetrit lühem, tema eesnimes on kaks tähte rohkem kui minu nimes ja tema süda on kaks miljonit korda suurem kui kõikide nende naiste südamed, kellega ma varasemalt suhtes olen olnud. Minu kallim on absoluutselt kõige siiram, ausam ja lihtsam naine, keda ma kunagi kohanud olen. Ma arvan, et see on suuresti sellest, et ta armastab iseennast ja on oma välimusega rahul - jah, ta pani endale kunstrinnad, ja mis siis? See on ka ainus ilukirurgiline sekkumine, muus osas pole ta oma välimust muuta lasknud ja minu jaoks on oluline see, et ta oleks rahul. Kui naine on rahul ja mees on rahul, siis suhtes on ka rahu. 

Välimus välimuseks, kokkuvõttes me kõik teame, et see hääbub ja mida rohkem võltsilu inimeses on, seda nukram näeb ta välja vanaduses. Sisu loeb kõige rohkem ja selle väärtus ei kahane ka siis, kui sa oled saja-aastane. Inimese iseloom mängib kokkuvõttes kõige suuremat rolli ja seda mitte ainult suhetes, vaid ka kõigis teistes eluvaldkondades.

Mind paneb sageli hämmastama see, kui õelad on kommenteerijad, kui halvasti teistele öeldakse ja miks seda üldse tehakse? Miks on inimestes selline negatiivne energia? Kas nende suhtes on sama negatiivne energia? Ilmselt on ja just sel põhjusel nii kibestunud ollaksegi - kui sa ei ole õnnelikus suhtes, sinu suhtes puudub harmoonia ja teineteise mõistmine, siis see hakkab ajudele ja sinust saabki õel nõid, kes sapiseid kommentaare loobib, et oma nukrust välja elada. Ma olen seda teemat oma kallimaga arutanud ja kummalisel kombel ta isegi kaitseb neid naisi. Minu naine, imearmas südamlik naine kaitseb kõiki ja tormab appi kõigile ja seda ma tema juures armastangi. Ta ei tapa mitte ühtegi elusolendit, vaid ütleb, et kõigil on õigus elule ja sa ei tea kunagi, millises kehas sa ise järgmises elus sünnid. Inimene ei tohi teise elu üle kohut mõista ja see kehtib ka putukate kohta. Ta ei luba endale lõikelilli tuua, sest ka lilled on elavad ja meie aias kasvavad need lilled, mis seal kasvavad. Kokkuvõttes mul veab, et ta laseb mul muru niita. 

Naised, mehed, õppige ennast armastama ja armastage oma kaaslast sellisena, nagu ta on. Te ise olete selle kaaslase endale ju valinud...

Ma võin käsi südamel öelda, et ma ei jäta oma naist mitte kunagi maha, kuid abieluettepaneku teen talle veel selle aasta sees. Ta ilmselt juba aimab seda, sest olen suhte algusest saadik (oleme koos olnud kaks aastat) talle öelnud, et ma võtan ta ära! Ta pole vastu hakanud! 

Armastus on kõige vägevam jõud - hoidke seda!

Buduaarile Oliverilt!