OMAST KOGEMUSEST! PALGATÖÖ või ettevõtja elu, kumb on parem?

6 kommentaari
OMAST KOGEMUSEST! PALGATÖÖ või ettevõtja elu, kumb on parem?

Ettevõtlusega tegelemine on nagu pokkerimäng, mida mängida võivad kõik, aga hästi raha teenida suudavad vähesed. Kuna kõrvalt vaadates tundub see siiski väga ahvatlev, siis soovivad paljud oma säästud mängu panna ja õnne proovida. On neid, kes on loodud ettevõtjaks, aga palju on ka neid, kellele sobib palju paremini teistele töötamine. Kumma elu on siis magusam, kas ettevõtja või palgatöötaja oma? Rääkisime kolme Eesti naisega, kes on olnud nii ettevõtja kui palgatöötaja rollis. 

 

Terje on olnud elus vahelduva eduga nii ettevõtja kui töötaja. Naine on kätt proovinud nii ilu- kui ehitusvaldkonnas. Esimeses on käive väike, aga sissetulek stabiilsem, teises seevastu käive suurem, aga sissetulek kaootilisem. Praegu on naisel oma ettevõte, millega ta igapäevaselt tegeleb, kuid ta mõlgutab mõtteid see kinni panna ja tagasi tööle minna. „Eks mõlemal on omad plussid ja miinused,” räägib Terje. „Töötajana täidad oma ülesandeid ja kui tööpäev saab läbi, siis lahkud ja paned ukse enda järelt kinni. Väikeettevõtja ja eriti alustav ettevõtja sellist luksust endale lubada ei saa.” Terje tunnistab, et ettevõtlus hakkab ka tervise peale, stressi on palju rohkem. Naine ütleb, et praegu oma firmaga uut nišši leida, mis ahhaa-efekti looks ja kus ettevõtjana raha saaks teenida, ei ole sugugi kerge. Edukad on suured ja tuntud brändid nagu näiteks Tallink ja Telia ning väikeettevõtja elu pole just meelakkumine. „Hetkeolukord riigis sunnib endale ettevõtjana vähem palka maksma ja mõtlema, enne kui väljamakset ka dividendide näol teed. Seevastu kogenud tipptasemel palgatöötajana nõuad 3000 eurot ja kui ei maksta, siis ähvardad konkurendi juurde minna,” muigab naine. Terje usub, et kuni tal geniaalset äriideed pole, tasub pigem tööle minna, sest nii on kohati võimalik rohkem raha teenida. 

 

Katrin, kes asutas ligi kümmekond aastat tagasi oma e-poe Catwalkers ja oli selles valdkonnas päris edukas, otsustas ettevõtlusele lõpu teha peale kuuendat tegevusaastat.  „Kuna äri oli väga lihtsasti kopeeritav, tekkis kõrvale palju konkurente, mis tõi kaasa müügihindade langetamise ja klientide jagamise. Ühel hetkel ei olnud minu e-poes müük enam ootuspärase kasumlikkusega ja ma olin valiku ees, kas muuta teenuse kontseptsiooni või antud valdkonnas tegevus lõpetada,” räägib tegus naine, kes võttis vastu otsuse tegevuse lõpetamise kasuks. 2014. aastal läks Katrin tagasi tööle ning on oma päevatöö kõrvalt väikestviisi ka ettevõtlusega tegelenud. Naise sõnul oli oma firma suurimaks eeliseks vaba aeg. „Kui suuremaid ootamatusi ja uuendusi ei olnud, sai mõnusalt mitu kuud vabamalt võtta,” ütleb Katrin ja lisab, et samas tuli täita kõiki ülesandeid alates ettevõtte juhtimisest ostu, müügi ja turunduseni välja. Kui töötaja oli haige, siis tuli ise teda asendada ning tingituna ettevõtte valdkonnast tuli pidevalt tegeleda ka veebiarenduse ning IT-meeste leidmisega. „Ettevõtte juhtimine tähendab 24/7 valmisolekut ja palju tööd – omamoodi nauditav ja muidugi ka vägagi õpetlik.”

Kui Katrin Tartu ülikooli lõpetas, otsustas ta minna erialasele tööle suurde firmasse, mis ühtlasi oli ka sotsiaalselt palju rikkam kui oma firmat tehes. Rahaliselt ei taha naine üht teisele eelistada, sest nii ettevõtlusel kui palgatööl on oma eripärad. Näiteks tõuseb palgatööd tehes aastatega sinu palk, samal ajal kui oma firmat tehes võib tulu aastatega aina väheneda. „Minu puhul on palgatöö kasumlikum, lisaks on palgatöö puhul palju eeliseid – tööaeg on kindlal ajal, puhkust saab vabalt planeerida, töötasu on enda tegemiste ja teadmistega kujundatav.”

 

Heili, kes maitses ettevõtja elu vaid poolteist aastat, tunnistab, et see oli tema elu stressirohkeim aeg. „Nii palju ebakindlust ja pisaraid ei ole ma rohkem kogenud,” räägib naine. Sõbrannaga koos avatud ilusalong viis võlgadesse, mille tagajärgi lahendab naine tänaseni. „Töötasin aastaid ilusalongis, mul oli palju häid püsikliente ja sõbranna, kes oli juuksur, kutsus äripartneriks, et koos uus salong avada. Mõte oma firmast andis meile alguses nagu tiivad, aga kui salong avatud sai, siis selgus, et tehtud äriplaan ei teostu. Ettevõtlus oli meile väga uus ja see ülesannete hulk, millega tegelema pidi, käis meile üle jõu. Lisaks oli ka selliseid asju, mida me teadmatusest valesti tegime, ja seadusi, millega me kursis ei olnud. Kokkuvõttes läks see oma firma meile maksma rohkem kui teenisime. Klaarin siiani 25 000 euro suurust võlga, mille laenasin sugulastelt, et salongis remonti teha ja mööblit osta. „Naine ütleb, et ei kahetse siiski midagi ja võimalik, et õigel ajahetkel proovib ta uuesti ettevõtluses kätt. „Nüüd olen palju targem ja tean, milliseid vigu ei tohi teha.” Praegu töötab Heili taas oma vana tööandja juures, kes osava spetsialisti hea meelega tagasi tööle võttis. 

 

Ilmunud ajakirjas Buduaar