PEREARST KARMEN JOLLER selgitas koroonaviiruse võimalikku kõrvaltoimet

PEREARST KARMEN JOLLER selgitas koroonaviiruse võimalikku kõrvaltoimet
Margus Johanson

Perearst Karmen Joller nendib, et seoses koroonaviiruse vaktsiiniga on paljudel tekkinud küsimusi, mis puudutavad vaktsineerimise võimalikke kõrvaltoimeid.

Sotsiaalmeediasse tehtud postituses selgitab arst võimaliku kõrvatoime tagamaid. “Täpsustan: tegelikult ei ole mõeldud siin igasugust allergilist reaktsiooni, vaid ühte spetsiifilist, väga rasket reaktsiooni, mida nimetatakse anafülaksiaks (nimetatakse ka anafülaktiliseks reaktsiooniks, mis võib üle minna anafülaktiliseks šokiks). Näiteks inimesed, kellel allergiline reaktsioon väljendub (sügeleva) nahalööbena või nohuna, ei ole ohustatud,” ütleb Joller.

Anafülaksia on Jolleri sõnul harvaesinev reaktsioon, mis on eluohtlik ja mis võib tekkida absoluutselt ükskõik, millise aine suhtes – toiduaine, ravim, mõni keemiline aine. “Kui inimesel on esinenud anafülaksia ühe aine suhtes, on tal suurem tõenäosus selle tekkimiseks ka mõne teise aine suhtes. Seetõttu ollakse vaktsineerimisel (ja ka kõikide muude ravimite manustamisel) väga ettevaatlikud nende inimeste puhul, kellel sellist reaktsiooni varem on esinenud.
Anafülaksia tunnusteks on näo ja keele turse, hingamisraskused, kiirenenud pulss ja hingamisraskused, ulatuslik punetav nõgeslööve nahal; rasketel juhtudel võib järgneda šokiseisund, st südametöö aeglustub, hingamine pidurdub, inimese nahk muutub higiseks ja kahvatuks. Anafülaksia vajab kiiret sekkumist – inimesed, kellel seda reaktsiooni on esinenud, kannavad tavaliselt endaga kaasas adrenaliinisüstalt.”

Et võimalikku ohtu ennetada, peab iga vaktsineeritud inimene vaktsineerimise järgselt 15 minutit raviasutuses ootama – et olla abile lähedal, kui see reaktsioon peaks tekkima. “Anafülaksia on õigeaegse ravi korral täielikult mööduv. Kõik, kellel on õigus vaktsineerida, on saanud ka vastava koolituse. Need, kellel on risk tugeva reaktsiooni tekkimiseks, on sellest teadlikud – see ei tule kunagi tühjalt kohalt: see reaktsioon esineb esialgu väga nõrgalt, muutudes järk-järgult tugevamaks, ja sellised inimesed jõuavad varem või hiljem arsti vaatevälja. Anafülaksia on vaktsineerimise absoluutseks vastunäidustuseks vaid juhul, kui anafülaktiline reaktsioon on tekkinud aine suhtes, mis sisaldub vaktsiinis (kas sama vaktsiin või vahel ka mõni teine, sarnaseid aineid sisaldav vaktsiin). Seega – anafülaksiat kogenud inimest võib vaktsineerida küll, kui vaktsiin ei sisalda selle konkreetse inimese jaoks ohtlikku ainet,” selgitab Joller.

Sarnased artiklid