PEREARST KARMEN JOLLERI jahmatav pihtimus: “Ekraanil miski vilkus, peatusin hetkeks … “

Avaldame Jolleri loo muutmata kujul: "No ametinimetus oli vist hooldaja. Üheks minu tööülesandeks oli ka monitoridelt tolmu pühkimine. No teate küll, sellised keeruliste kirjade ja joontega sigrimigriekraanid, mis piiksusid. Des. ainega neid puhastada ei tohtinud - erinevalt kõigist muudest pindadest, mida tuli kindlasti ka desinfitseerida. Niisiis, ühel päeval võtsin jälle puhta veega niisutatud lapi ja läksin monitoriekraane pühkima. Kahe patsiendi voodite kõrval olid ilusad uued monitorid, värvilised ja puha. Mitte must ekraan rohelise või oranži kirjaga, nagu teistel. Need tegid ekraani pühkimise ajal iseäralikku häält: klõpsatusi ja piiksatusi, ekraanil miski vilkus ... peatusin hetkeks, imestasin ... aga no puhastasin mõlemad ekraanid ilusti ära. Las plõksuvad, töö peab tehtud olema! Umbes poole tunni pärast kõlas üle kogu osakonna endast väljunud arsti röögatus: "Kes on käinud neid monitore näppimas???" Kadusin vaikselt siibriruumi. Niimoodi jõudis minuni teadmine, et keegi kusagil kaugel on leiutanud puutetundlikud ekraanid ja ma olen kahte neist just kasutanud. Tolmulapiga. Õnneks olid need monitorid kõigest jälgimismonitorid, nende abil ei saanud reguleerida midagi, mis inimese küljes on. Noh, kui ma nüüd peaksin COVIDiosakonda kolleegidele appi minema, siis tean ma vähemalt seda, et monitoriekraane ma ülearu ei näpi. P.S. Kas keegi õpetaks, kuidas hingamisaparaate reguleeritakse? P.P.S. Mis on BE? Tegelikult ma peaksin ju teadma, 2001. aastal vastasin seda mingil arvestusel... P.P.S. Naer on lubatud. Raskel ajal tulebki naerda. No või siis nutta. Igaühele oma."