PEREEMA PIHTIMUS: “Sattusin sõltuvusse laste firmariiete ostmisest!”

PEREEMA PIHTIMUS: “Sattusin sõltuvusse laste firmariiete ostmisest!”

Kristel on kolmekümnele lähenev väikese poja ema. Eelmisel kevadel tema süütuna alanud laste firmariiete kokkuostmine muutus üsna kiiresti kinnisideeks ja sõi ära üsna suure osa pere eelarvest. 

Nagu paljudele teistele emadele, meeldib ka Kristelile riietada enda last rõivastesse, mis näevad head välja ning on kvaliteetsed. Erinevalt paljudest teistest teab tema, mis tunne on sattuda sõltuvusse firmariiete kokkuostmisest. 

“Eelmine kevad oli meie pere jaoks väga raske aeg. Laps oli väga tihti haige ning unetuid öid ja pisaraid oli sagedasti,” alustas Kristel oma juttu. 

Kristeli pojal on diagnoositud ka palju erinevaid allergiad. Seega oli eelmine aasta selle võrra veelgi raskem. Naine rääkis, et kui poeg oli veel beebi, vahetas ta mõnikord lapsel riideid lausa mitu korda päevas, sest tuttavate ja sõbrannade käest tuli nii palju korralikke asju. Kui allergiasümptomid leevenesid ning pere olukord muutus stabiilsemaks, tundis Kristel, et internetis lasteriiete vaatamine ja ostmine muutis ta enesetunnet tunduvalt paremaks. 

“Tänapäeval on väga lihtne tundideks internetisügavustesse ennast unustada ning avastada, mida kõike imelist seal ei pakuta.”

Ta sõnas, et kõik tema vaba aeg kulus lasteriiete vaatamise ja ostmise peale. Ka paki ootamine oli omamoodi põnev. “Ma tundsin, et kõige selle ahastuse ja mure keskel vajan oma ellu midagi rõõmsat.”

Erinevatest netipoodidest oli järelmaksuga ja hilisema maksmisvõimalusega tellimine väga lihtne. Ostmise rõõm, tellimise rõõm – paar klikki ja pakk oligi sinu poole teel. “Kuna olin lapsega kodus, siis loomulikult polnud mul vaba raha teab kui palju.”

Laste firmariided pole aga kõige odavamate killast. Algul leidus Kristeli poja kapis ka odavamaid asju, kuid lõpuks said naise nõrkuseks just firmariided. “Olin tellinud lasteriideid ka varem, kuid eelmisel kevadel muutus olukord katastroofiliseks.”

Kristel ei oska välja tuua täpseid summasid, kuid mitmel kuul ulatusid erinevate netipoodide arved sadadesse eurodesse. Kui arveid ja järelmakse tuli aina juurde, hakkasid ka säästud väga kiirelt vähenema. Kristeli elukaaslane polnud naise sõltuvusest ega olukorra tõsidudest teadlik. “Kui mul endal ostmiseks raha polnud, laenasin oma vanematelt ja sõbrannadelt. Kõige halvemal kuul kulutasin lasteriiete peale üle viiesaja euro. Paarisajaeurone tellimus polnud minu jaoks enam mingi summa. Ja väikese sissetulekuga pere jaoks on tegu siiski üsna arvestatava summaga.”

Kristeli silmad avanesid eelmisel sügisel, kui ta tööd sai ning mõtles esimest korda riiete ostmiseks kiirlaenu võtmise peale. “Sain aru, et see ei saa sedasi edasi minna.”

Detsembris tegi ta otsuse, et ta ei telli enam ühtegi asja järelmaksu või hilisema maksmisvõimalusega. Terve talv kulus naisel selleks, et vähendada olemasolevaid makse ning nüüdseks on alles vaid paar arvet, mille Kristel loodab suveks ära maksta. 

“See oli minu jaoks väga õpetav kogemus. Ka väikese sissetulekuga pere jaoks on tänapäeval ostmine väga lihtsaks tehtud. Kavatsen ka edaspidi lapsele firmariideid osta, kuid raha selleks peab mul kohe olemas olema. Ei mingeid järelmakse enam!”

 

Buduaarile Kristel

Sarnased artiklid