SÜDAMLIK LUGU sellest, kuidas Genka üldse kunagi räppima hakkas!

Räppar Genka tähistab plaadiga "GENKA XX: 20 Aastat Obstsöönseid Riime Vol 1" kaht dekaadi esineja ja räpparina.

Muusiku sõnul on plaat vaid üks kokkuvõtlik peatükk sellest, mida ta teinud on lisaks Toe Tag’ile, A-Rühmale ja Genka/Paul Oja projektile. "Mäletan. kui Rock Hotel sai 25. See tundus retsilt pikk aeg. Aga olen ise liikumas sama tähise poole. Minu käest on küsitud sadu kordi, et kuidas kõik alguse sai ja ma arvan, et on hea moment korra taas teie jaoks kõik kokku võtta," kirjutab muusik legendaarne.ee lehel. 

"Mul oli Kopli tänaval kodus sahtlis tumeroheline märkmik. See jäi mulle pidevalt ette ja ma ei osanud talle kunagi mingit rakendust leida. Ära ka ei visanud. Sel ajal ei visatud asju ära. Kord koristamise käigus hoidsin teda jälle käes. Viskan minema? Ei viska? Viskan, ei viska? Ei visanud. Otsustasin mingil põhjusel, et proovin sinna luuletusi kirjutada. Sinna saidki kirja mu esimesed teadlikult riimi pandud sõnad ja laused. Sellest sai mu esimene riimivihik. Ma olin siis kümneaastane. Ma ei oleks elus osanud arvata, et mu süütu luuletus mingist kitsest, mille olin esimesena sinna kirjutanud, on ka esimene hätilöök rütmile, mis mind terve edasise elu saadab.

Mul oli need lindistatud kassetid. Nagu kõigil. Mu BASF-idel, TDK-del ja DENON-itel olid lindistatud Anthrax, Metallica ja Slayer, hiljem juba Cannibal Corpse, Obituary ja Deicide. 1989. aastal kuulsin ma Beastie Boys’i. See kõlas lõbusalt, samas agressiivselt ja mõnusalt piiritlematu. See ajendas mind kirjutama oma esimesi räpitekste. Teiste seas sündis “lugu” sellest, kuidas Rutja lennuväljal paiknenud NSV Liidu reaktiivlennukid on süüdi selles, et meil maal osad kadakad naabri Marta karjamaal pruuniks kuivasid. Vanaema vähemalt rääkis nii, et lennukikütus pidavat kadakale sedasi mõjuma. “Kütust” ja “vitust” läks hästi riimi. Esimesed roppused. Mäletan veel 1991. aastal tehtud “lugu” Augustiputšist. Janajev ja “teised Kremli peded, yo!” Protestiräpp.

“See ei olnud nii mõeldud. Ma ei plaaninud seda. Tegin seda oma lõbuks. Ma ei plaaneerinud olla räppar. Minust pidi saama korvpallur, diplomaat, zooloog, superkangelane – ükskõik kes, aga mitte räppar. Aga sai. Minust said kõik. Tänu riimidele olen ma nii superkangelane kui rändur, doktor, kunstnik, näitleja, turundusjuht, ärimees – kes iganes. Ma olen kõik, kes ma tahtsin või tahan olla!”

Mu eesmärk ei olnud saada räppariks isegi 20 aastat tagasi, 1996. aasta 17. oktoobril, kui andsime Toe Tag’iga North Crew korraldatud peol oma esimese live'i täismajale. Aga nii läks. Ja mul on selle üle fucking hea meel, sest olen 20 aastat sellest kõigest tundnud ainult kõige suuremat rõõmu ja mõnu."