TARTU LAPSEHOIDJA teenis beebi kõrvalt raha mehi magatades

Monika ütleb, et on tänaseks sellele naisele kõik andestanud ning seetõttu ei taha ta naise nime avaldada. Küll aga paneb ta kõikidele emadele südamele, et lapsehoidjat palgates võiks tema tegemisi aeg-ajalt kontrollida. " Usalda, aga kontrolli, on siin minu järeldus kogu eluks. Lugu oli selline, et palkasin sõprade soovituste peale lapsehoidja, ilus noor 26-aastane naine, kel endal kodus 7-aastane poeg. Tunnihind oli ka väga normaalne võrreldes paljude teistega, kes küsivad 6-7 eurot tunnis, küsis Helen (nimi muudetud) vaid 5€. Kõik tundus usaldusväärne ja ta ise oli ka väga tore. Helen käis meie juures kolm korda nädalas ning hoidis meie tütrekest alates kuuendast elukuus. Mina käisin nendel päevadel tööl, kuna olen eraettevõtja ja päris koduseks jäämine ei olnud mõeldav. Heleni tööpäevad olid meie juures esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev. Ta oli meie juures käinud umbes kolm kuud, kui minu plaanid ootamatult muutusid ja ma tegin talle hommikul kõne, et jään ise lapsega koju. Kõik oli tavapärane kuni kl 12.30, mil meie printsess magas lõunaund ja helises uksekell. Ukse taga oli üks keskealine ärimees (tean seda, kuna nägu oli tuttav). Avasin ukse ja see mees oli silmnähtavalt üllatunud. Ta küsis, kas Helen on kodus ja ma vastasin, et täna ei ole. Justkui see oleks tema kodu, aga kuidagi nii see vastus mu huultelt välja lipsas. See selleks,  tol korral ei osanud ma veel midagi kahtlustada. Läks veel paar nädalat edasi ja oli taas üks tavaline Heleni tööpäev. Mina andsin pahaaimamatult oma tütrekese üle ja läksin tööle.  Tööl aga selgus, et olin arvutijuhtme maha unustanud ja läksin lõuna paiku sellele järele. Tean, et see on kellaaeg, mil laps magab. Kui kodu juurde jõudsin, oli üks võõras auto meie maja ees. Läksin vaikselt sisse, sest ei tahtnud last äratada. Laps aga oli terrassil magamas ning elutuba oli tühi. Mõtlesin, et ju lapsehoidja on tualetis, aga järsku  kuulsin meie magamistoast oigeid.

Koheselt oli mul selge, mis siin toimub ja see sai ka kinnitust- Helen seksis ühe mehega meie magamistoa voodis.

Hüppasin uksest sisse ja hakkasin täiest kõrist karjuma, et kadugu nad siit minema. Mees pani end rahulikult riidesse ja lahkus, aga Helen vihastus ja ütles, et meil pole mingit kokkulepet, et ta peab lapse uneajal istuma käru kõrval ja ma pole ka kunagi maininud, et ta ei tohi külalisi kutsuda. Iseenesest on see ju tõsi, me polnud sellest kunagi rääkinud, aga see tundus mulle sama elementaarne vaikiv kokkulepe, nagu näiteks see, et ta ei võta meie kodust asju kaasa või ei sobra meie sahtlites. Ta ütles, et lapsel on kärus monitor ja kui laps ärkab, siis jookseb ta alati välja.  Ja üldse, olevat ma väga ebaviisakas, et niimoodi sisse torman. See ajas mind eriti vihale, sest see on minu maja ja minu magamistuba, millest on tehtud bordumaja.

Jah, nii see tõesti oli, sest öökapil seisis 100 eurot, mis ei olnud minu raha vaid millega Helenile oli tasutud.

Helenil oli veel jultumust mulle öelda, et kas ma tõesti arvasin, et 5 eurot tunnis on võimalik ära elada? Selgus, et teda oli kokku külastatud kuude jooksul umbes 10 korda ja see siiski ei olnud tema igapäevane lõunaäri, aga mul pole vahet, kas seda juhtus üks, kümme või sada korda- fakt iseenesest on määrav. Ma viskasin ta päeva pealt välja, aga paar päeva hiljem ta helistas ja vabandas südamest ja ma andsin talle andeks. See siiski ei tähenda, et tal on luba üle meie ukseläve veel kunagi astuda, meil on nüüd uus 63-aastane lapsehoidja. See kõik ärritas mind sedavõrd, et otsustasime mehega magamistoa voodi välja vahetada ning voodipesud viskasin ka kõik minema. Igaks juhuks vahetasime ka ukselukud ära. Kuna meie last ta tõesti hoidis ja ka sel korral oli beebimonitor tema voodi kõrval, siis ma tegelikult ei pea viha ta peale ja olen talle andestanud. Tema elu pole kerge. Usun, et kui laps oleks ärganud, siis oleks ta kohe ka välja jooksnud, sest süda on tal õiges kohas. Ja mis seal salata, teenides meie juures alla 500 euro kuus ning kasvatades üksinda oma last, siis ega selle rahaga polekski võimalik ära elada.  Seega, ma üritan teda inimesena mõista, aga nüüd valin ikka väga hoolikalt, keda oma koju ja pere lähedale üldse lasen. Vot selline uskumatu lugu juhtus meie kodus."