TRAAGILINE SURM: HIIUMAA KOOL on sügavas leinas

2 kommentaari
TRAAGILINE SURM: HIIUMAA KOOL on sügavas leinas

Kärdla põhikoolis toimus esmaspäeval, 16. jaanuaril kohutav õnnetus, milles hukkus 62aastane kooli majahoidja, kes ilmselt libastus ja kukkus redelilt nii õnnetult alla, et kaotas elu. Häirekeskus sai esmaspäeva varahommikul kella seitsme ajal teate, et Kärdlas Uuel tänaval on koolimaja juurest leitud mehe surnukeha.

Kärdla põhikoolis toimus esmaspäeval, 16. jaanuaril kohutav õnnetus, milles hukkus 62aastane kooli majahoidja, kes ilmselt libastus ja kukkus redelilt nii õnnetult alla, et kaotas elu. Häirekeskus sai esmaspäeva varahommikul kella seitsme ajal teate, et Kärdlas Uuel tänaval on koolimaja juurest leitud mehe surnukeha.

Hukkunuks osutus 62aastane mees, kes töötas samas koolis hooldustöölisena, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesment.

Politsei andmetel vägivalla tundemärke mehe kehalt ei tuvastatud ja on võimalik, et traagilise õnnetuse võis tingida kukkumine redelilt, mis toetus libedale maapinnale, märkis Leesment. 

Gümnaasiumiõpilased jäävad armastatud majahoidjat meenutama vaid kõige soojemate mälestustega ning oma kooli kodulehele panid õpilased kirja ka liigutavad read: 

“Ei olnud vahet, kas tulin kooli kolmandaks, teiseks või esimeseks tunniks, nägin Reinu kooli sisehoovis askeldamas.

Rein oli alati õues koristamas, lund lükkamas või lehti riisumas. Tunnis aknast välja vaadates oli teda ikka näha. Mäletan üht korda, kui pidin tähtajaks ühe töö õpetajate tuppa viima, aga uks oli lukus. Viimasel hetkel nägin Reinu, kes mulle ukse abivalmilt lahti tegi.

Rein oli see mees, kellele mõtled kohe, kui pähe tekivad vabandused “Ma ei viitsi”, “Ma ei saa”, “Mul ei ole aega”.

Temal oli alati aega teha tööd nii suure koolikompleksi juures kui ka mujal linna peal. Mis kõige tähtsam – ta suutis selle juures jääda positiivseks ning lahkeks. Eriti eredalt on meeles seik, kui ta kell pool kaksteist hilisõhtul keset tuisku ja tormi kooli ees lund rookis.

Mäletan, kuidas tulin koolihoovi kaema. See oli alles valminud, ehitus pooleli. Minu poole sammus Rein, kes küsis, kas tahan kooli ka seestpoolt näha. Olin just kuulnud, et kõrvalised isikud ei tohi koolis ringi jalutada, aga muidugi tahtsin seda näha. Rein tegigi mulle ekskursiooni, rääkides huvitavaid jutte. Rein jättis endast sellise mulje, et ta on rohkem teiste kui enda eest väljas.

Kõik teadsid teda, vaid vähesed tundsid, kuid kõik said osa Reinu headusest ja töökusest.

Ta oli aus ja väga siiras. Ma ei tea kedagi, kes on nii siiras kui tema. Kui suvel Gahwas töötasin, käis ta iga päev kohvitamas. Temaga oli lihtne ja tore vestelda. Ta viskas nalja ja mulle on millegipärast meelde jäänud tema magusaarmastus.

Mäletan, kuidas ta rääkis, kuidas suvel jalgsi Reigi kirikusse kontserdile läks, sest nii väga tahtis sinna minna. Olen siiralt õnnelik, et mul oli võimalus teda tunda. Temasarnast inimest ma ilmselt oma elus rohkem ei kohta.

Nii kirjutasid 16. jaanuaril Rein Maalmeistrit meenutades 11.a klassi õpilased. Samu mõtteid jagavad mõlemad koolipered. Igaviku teele läks kuldne inimene, keda jagus palju. Rein Maalmeister oli kooli hea haldjas, kirikuinimene, kultuuriaustaja. Kui tihtipeale tulevad tunnustavad sõnad lahkunu kohta liiga hilja, siis oleme õnnelikud, et Rein sai 2013. aastal linnapreemia, et teda märgati ning ta tundis end Kärdlas koduselt ja hästi.

Jääme Sind soojusega meenutama.”

Kooliõpilaste mälestuskirja saab lugeda siin