NEED NAISED ON ilutööstuse tõelised pioneerid

NEED NAISED ON  ilutööstuse tõelised pioneerid
Foto: Helena Rubinstein

Tavatoimetuste keerises kreemipurgist oma igapäevast niisutust palele kandes või maskiga turgutades me vaevalt mõtleme, kes meie iluretseptid kokku on seganud. Tehkem siis tutvust ilutööstuse tõeliste pioneeride, omanimeliste brändide loojatega, kes on täna aukoha sisse võtnud meie buduaarides.

HELENA RUBINSTEIN (1872–1965)

Foto: Helena Rubinstein

”Tänane väsinud ilme tähendab homset vananenud nägu.”

Krakowis sündinud Helena oli pere kaheksast tütrest vanim. Ilurituaalid tehti tütardele selgeks juba maast madalast – ja nii pidid nad juukseid harjama 100 korda päevas. Vanemate sooviks oli panna 22-aastane Helena edukalt mehele vanale rikkale lesele. Noor naine seevastu pakkis asjad ja astus Austraaliasse suunduvale laevale. Et tütrel näokreem otsa ei saaks, pani ema talle kreemipotsikuid kohvrisse kaasa. Austraalias avaldas Helena portselanikarva jume teistele naistele sügavat muljet ja nad hakkasid temalt ilualast nõu küsima. Nõnda otsustas Helena hakata kreemi müüma ja pani sellele nimeks Valaze – ungari keeles ”taeva kingitus”. Sellega oli pandud alus kosmeetikaimpeeriumi sünnile.

Rubinsteini visioon ja unistus oli muuta enda tehtud näokreem ärivõimaluseks ning saada seeläbi end ise üles töötanud, self-made naiseks ajal, mil kutsealane maailm oli õrnema soo jaoks suures osas veel suletud. Oma esimese ilusalongi avas ta 1902. aastal Melbourne’is ning peagi laienes äri Pariisi. Juba 1939. aastal lansseeris Rubinstein esimese veekindla ripsmetuši ning töötas välja niisutava huulepulga. Tänu Rubinsteinile sai meik naise igapäevaseks kaaslaseks.

Kuid Rubinsteini pärand ei piirdu ainult nahahooldusega. Tema silmis oli ilu võimuga võrdne – muutudes seeläbi emantsipatsiooni astmelauaks maailmas, kus liiga palju kaarte olid endiselt meeste käes. Naisõiguste innuka eestvõitlejana lõi ta fondi rasketest oludest pärit tütarlastele, andes neile seeläbi võimaluse omandada haridus. Alistamatu vaim ja kindlakskujunenud ühiskondlike normide taunimine tegid Helenast ambitsioonikate ja unistada julgevate naiste eeskuju. ”Üksainus pilk võib muuta maailma,” ütles ta ning oli ise selle sententsi parimaks tõestuseks.

Tänapäeval kompab bränd unikaalse teaduse, tsellulaarse ehk rakulise nahateaduse piire. Tänu kindlale otsusele rakendada teadus ilu teenistusse pole kaubamärk siiani katkestanud koostööd teadusekspertidega ning kõik tooted läbivad range kontrolli maailma juhtivates kliinikutes.

Proovi järele: Helena Rubinsteini kontsentraadi Prodigy Cellglow saladus peitub edelveissi looduslikes rakkudes, mis on taimemaailmas ühed elujõulisemad ning omavad tohutut taastumisvõimet. Edelveissi rakud sobivad ka tundlikele nahatüüpidele. 321 €

Foto: Helena Rubinstein

ELIZABETH ARDEN (1878–1966)

Foto: Elizabeth Arden

”Ilus olla on iga naise sünniõigus.”

Õigupoolest ohustas Rubinsteini edu ka tema kaasaegne konkurent. Kanada päritolu Elizabeth Arden, tegeliku nimega Florence Nightingale Graham, oli talupidajate pere viiest lapsest noorim. Florence segas ravikreeme kokku juba lapsepõlve koduköögis, õppis Torontos põetajaks ja sai teadmisi nahahooldusest farmaatsiafirma raamatupidajana töötades. Igatsus oma väikese kosmeetikaäri järele viis naise 1908. aastal New Yorki, kus ta peagi asus tööle kosmeetiku assistendina. Kahe aasta pärast avas noor naine äripartner Elizabeth Hubbardiga Fifth Avenuel oma esimese ilusalongi-spaa Red Door Salon, mille uks värviti punaseks , et silma paista.

Oma armastatud võidusõiduhobuste jalavigastuste raviks lõi Arden 1930. aastal aprikoosikarva salvi, mida üks tema klient oli juhtumisi määrinud ka oma poja marraskil põlvele ja väitis, et vigastus paranenud kaheksa tunniga. Aromaatsest palsamist arendati inimeste nahale mõeldud võie – ja ”kaheksa tunni kreemist” kujunes tõhus vahend nahaärrituste, -punetuse ja -kuivuse leevendamisel. Tänaseni menukast salvist on sõltuvuses lugematud moeilma- ja filmistaarid, sest kreem parandab kriimustusi ja väiksemaid põletusi, pehmendab kuiva nahka ning mõjub efektselt huulepalsami või kulmuläikena.

Kuna toona kandsid meiki eelkõige prostituudid, mitte korralikud naised, algatas Arden turunduskampaania, et muuta avalikku arvamust dekoratiivkosmeetikast. Et kinomaailmas kujunes populaarseks lähivõte, suudeti meiki tasahaaval aktsepteerima hakata. 1934. aastal kujundas Arden oma Maine’i suvekodu ümber spaaks, tutvustades Ameerikale spaa-kontseptsiooni, ning pakkus oma klientidele nooruse säilitamiseks programmi, mis koosnes liikumisest, dieedist ja nahahooldusest.

Lisaks ettevõtjale oli Arden pühendunud naisõiguslane. 1912. aastal korraldas ta meeleavalduse naiste õiguste eest ning kõik 15 000 osalejat kandsid solidaarsuse märgiks punast huulepulka, mille oli muretsenud Arden. Hiljem lõi ta sõjaväes teenivatele naistele terve ilutoodete sarja.

Proovi järele: Elizabeth Ardeni sarja Eight Hour mitmeotstarbeline ilutoode Great 8 Daily Defence Moisturizer Broad Spectrum Sunscreen toimib primer-meigialuskreemi ja niisutava kreemina ning pakub ühtlasi SPF30 päikesekaitset. Kaheksa-ühes niisutava kreemi kaitsev ja täiustav toime muudab naha terveks ja säravaks. 41 €

Foto: Elizabeth Arden

NADIA PAYOT (1887–1966)

Foto: Payot

”Hoolitse oma väärtusliku naha eest – see peab kestma terve elu.”

Musta mere ääres Odessas sündinud Nadia Gregori Rachat’l oli rikka pere järeltulijana võimalus saada Vene intelligentsile omane haridus; tema kasvatajateks olid Prantsuse ja Saksa guvernandid, kes neiule ka vastavad keeled selgeks õpetasid. Juba varases nooruses otsustas Nadia, et tahab saada arstiks, kuid paraku ei olnud naistel toonasel Venemaal võimalik ülikooliharidust saada. Niisiis suundus Nadia 1907. aastal Lausanne’i ülikooli meditsiiniteaduskonda õppima. Õpingute lõpus kohtus naine oma tulevase abikaasa Edmond Payot’ga. Nad abiellusid Šveitsis 1913. aastal ning mõni aasta hiljem asusid New Yorki elama. Nadias tärkas tõeline kutsumus: omades arsti kutset töötada naiste ilu ja heaolu nimel! Ta keskendus joie de vivre’le (elurõõmule) ja sügavale hingamisele, et saavutada tasakaalu hinge ja keha vahel.

Samal ajal kohtus Nadia suurepärase Vene baleriini Anna Pavlovaga, kelle tarvis leiutati väljend ”staartantsija”, et kirjeldada tema geniaalseid oskusi. Nadiat vapustas ilmselge erinevus Pavlova näo ja keha vahel. Kui tants hoidis keha perfektses vormis, reetis naise nägu juba 38-aastaselt tema vanust ja suurt väsimust. Doktor Payot avastas, et nahakoe säilitamiseks on olulised lihaste harjutused, mis viis ta kiirelt välja töötama nahahooldustooteid, aga ka näoharjutusi ja koduseid toodete pealekandmistehnikaid. Nadja Payot töötas välja ning tutvustas oma klientidele näolihaste harjutusi, hilisemat täiustatud 42-sammu massaaži, mida Payot’ kosmeetikud praktiseerivad tänapäevani.

Nahahooldusbränd Payot sündis 1920. aastal ning toodetes ühendati juba toona meditsiinialased teadmised ning tõhusad taimsed toimeained. 1947. aastal avas dr Payot Pariisis iluteraapia kooli ja hakkas välja arendama kehahoolitsusi Castiglione’i tänava ilusalongi esimesel korrusel. Üheksateistkümne aasta jooksul koolitas ta välja mitu generatsiooni kosmeetikuid, keda hakati hüüdma ilu leedideks. Dr Payot ei õpetanud neile mitte ainult, kuidas nahka ”lugeda” ja selle eest hoolitseda, vaid ka hoolitsustehnikaid ja inimlikke väärtusi. Kosmeetikutelt nõuti isikupära, kuid diskreetset käitumist, et klientidel tekiks tunne viibimisest otsekui taevases rahuriigis – see oleks nagu tänapäevane pihitool, kust naised väljuvad nii sisemise rahulolutunde kui välise iluga.

1950ndatel töötasid dr Payot’ juures kosmeetikud, kuid ka füsioterapeudid ja arstid, kes tegid tehniliselt keerukamaid protseduure. Arendati välja revolutsioonilised kehahoolitsused, nagu elektrilised massaažid (tänane ioonoforees), kerged tselluliidivastased vannid (nüüdne kromoteraapia), lõdvestavad ja noorendavad termaalvannid (praegused mähised), salendavad ja mürke välja viivad parafiinivannid ning survevee massaaž kogu kehale (tänane balneoteraapia). Kõiki neid tehnikaid kasutatakse siiani.

Sarnased artiklid