MILLAL otsida abi terapeudilt?

Rosin-Pindmaa toob mõned näited olukordadest, mis võivad viidata sellele, et sul tasub minna terapeudi vastuvõtule:

• Sul on raske tulla toime oma tavapäraste tegevustega kodus või tööl.
• Kannatad tugeva hirmu, ärevuse või masenduse all.
• Sul on mõni foobia.
• Kangestud või tardud mõnes olukorras, suutmata kontrollida oma keha reaktsioone.
• Sa ei suuda luua pikaajalist harmoonilist lähisuhet.
• Koged hirmutavaid mälestuspilte või õudusunenägusid.
• Väldid jätkuvalt või üha rohkem kõike seda, mis meenutab sulle trauma-sündmust.
• Oled emotsionaalselt tuim ja teistest eraldunud.
• Kasutad alkoholi või mingeid mõnuaineid enesetunde parandamiseks.
• Sul on masendus või depressioon.

Kindlasti tasub terapeudi poole pöörduda koheselt, kui tegu on ilmselgelt väga tugeva emotsionaalse jälje jätnud läbielamisega

„Minu kogemuse kohaselt on küll võimalik vabastada ka ammuse trauma emotsionaalset koormat, kuid vahepealsel ajal jääb sul ju elu elamata. Oma teraapiaruumis olen kohtunud nii selliste inimestega, kellel on traumeerivast sündmusest möödas aastakümneid (lapsepõlves kogetud vägivaldne õhkkond või lähedase kaotus), kui ka sellistega, kellel on traumast möödas vähem kui nädal. Reeglina on värske emotsionaalse trauma kahjustavat toimet lihtsam transformeerida,“ nendib ta.

Hirm kukkuda läbi põranda

Rosin-Pindmaa räägib, et mõni aeg tagasi pöördus tema poole noor naine, kes oli eelmisel nädalavahetusel külastanud isa, kes parasjagu tegeles oma kodumaja teise korruse väljaehitamisega. Vahelagedega seonduvad remonditööd ei olnud veel lõpetatud ning ülemisele korrusele pääses mööda ajutist kokkuklopsitud treppi.

Tütar soovis uudishimust teisele korrusele minna. Niipea, kui ta üles jõudis, kukkus ta läbi vahelae alumise korruse betoonpõrandale. Õnneks oli tegu õnneliku õnnetusega, mille tulemusel ei tekkinud ühtegi suuremat füüsilist vigastust. Küll aga tekkis sellel noorel naisel meeletu hirm kukkuda läbi treppide ning lagede. Lisaks sellele, et ta ei suutnud ise ühestki trepist üles minna (mitte füüsilise takistuse pärast), ei saanud ta ilma hirmust kangestumata vaadata pealt ka seda, kuidas keegi teine trepi peal liigub.

See hirm oli nii tugev, et päevakorda kerkis tema jätkamise võimalikkus senisel töökohal, kuna ta töötas asutuses, kus kogu personal liikus igapäevaseid tööülesandeid täites treppidest üles-alla. Seetõttu tuligi ta juba paar päeva pärast õnnetust ühe kolleegi soovitusel Rosin-Pindmaa juurde.

Kasutades koputusteraapiat ja teisi traumavabastamistehnikaid, saadi ta emotsionaalselt n-ö lahti haagitud sellest sündmusest. Ta küll mäletab, mis toimus, kuid enam ei ole tal hirmu treppide ega ülemiste korruste ees.

„Ühesõnaga, tasub leida endale sobiv kogemustega terapeut, vabastamaks emotsionaalset koormat. Siis on lootust, et suudad ühel päeval taas elada täiel rinnal ning olla kohal nende jaoks, kes sind armastavad ja vajavad,“ paneb Rosin-Pindmaa südamele.