NIPINURK: KUIDAS LUUA terve ja motiveeritud töökeskkond

See aga hakkab pingeid üles tooma ka isiklikus elus ning ka töökeskkond muutub lõpuks happeliseks. Seepärast ongi väga vajalik teadvustada, kuidas inimesed saaks oma pingetega hakkama ning julgeks neist rääkida. Hea tuju ja olemine tööl toob ka paremad tulemused Trofimov toob välja, et töötajate enesearendamisel on kõige olulisemaid rolle juhil, sest kui juht ise on eeskujuks, julgustab ta inimesi olema nemad ise ning arenema. Ei tohi unustada, et töötajad on ettevõtte vundament ning kui töötajad ei ole rahul, varem või hiljem see ettevõte laguneb. Seetõttu on kõige olulisem motiveerida töötajaid, öelda neile häid sõnu, kiita ja tunnustada ka väiksemate asjade eest. Ning muidugi hoida tuju üleval. Kui töökeskkonnas ollakse rõõmsad ja heas tujus, toob see ka paremad tulemused. Inimesed tulevad rõõmuga tööle, kui teavad, et neid ootab seal positiivne energia, neid mõistetakse ning lubatakse olla nemad ise – läbi selle paranevad töötulemused. “Nii on ju igas valdkonnas. Kui sul on hea olla, läheb loovus ja võimekus lahti,” selgitab ta. Oleks tore, kui ka meeskonnaliikmed jagaksid oma positiivseid tegemisi, mis ei olegi võibolla nii palju tööga seotud, vaid lihtsalt, kuidas nad hoiavad end tasakaalus - kogemused, taipamised, mõned head lugemised, see oleks positiivne motiveerimine. See motiveerib kõiki. Kui üks hakkab eeskuju näitama, siis ka teised tulevad järgi ja see on väga tervendav ja väestav. Ei tohi unustada ka tunnustada, näiteks helistadagi ja tänada kolleegi või ülemust hea töö eest. “On oluline tunnustada, kui keegi teeb midagi ägedalt, kiirelt või on sulle abiks. Muidugi tasub ka küsida, kas saad kuidagi aidata, kui sul selleks võimalus on. See võiks olla igas meeskonnas!” ütleb Trofimov. Kindlasti peaks kiitma ka juhti ennast, et ta annab töötajatele tööd, maksab palka ja laseb neil ettevõtet arendada. Ja muidugi teha ka töötajatena ettepanekuid, kui võiks midagi koos teha ja kogeda, et tiimina areneda. Kõik peaksid olema võrdsed Trofimovi sõnul on esimene samm parema ja positiivsema töökeskkonna loomiseks see, et kõik inimesed oleks võrdsed. “Et ei oleks tunnet, et keegi on koristajastaatuses ja keegi kuningastaatuses,” selgitab ta piltlikult. Igal väiksel lülil on oma roll, vajadus ja tähtsus ning kõiki peaks võrdselt väärtustama. “Muidugi peab keegi kogu selle karja eest vastutuse võtma ja juhtima, aga seda peaks tegema sõbralikul, meeldival ja mõnusal moel, mitte käsklusi jagades. Üldiselt paluv viis töötab,” räägib ta ning soovitab ka töötajate ettepanekuid kuulda võtta, ilma et nad kardaks vallandamist. Enesearengu juures on kõige olulisem Trofimovi sõnul hakata üldse märkama seda, mis sinus toimub. “Selleks on vaja tulla tagasi kehatunnetuse juurde. Selleks on juba olemas hingamine, mis aitab meil kehasse tagasi tulla. Kui ketrad peas mingeid lugusid, hingamine peatub ning ei lase sul tulla tunnetusse,” selgitab ta, miks oleks vaja ettevõtetes kasvõi minimaalsel määral näidata ette lihtsamad hingamisharjutused, kus saabki võtta aeg maha ning keskenduda 5-10 minutit hingamisele, mis aitab kehasse tagasi tulla, märgata ning lõdvestuda. See toob tagasi hea enesetunde, väsimus kaob ning energia tuleb kehasse. Harjutus, mis aitab kodukontoris paremini keskenduda Kodukontoris töötamine võib olla vaimsele tervisele raske just neile, kes ei ole harjunud olema koduses keskkonnas tööl, kus on veel lisaks lapsed, abikaasa. See võib tekitada keskendumishäireid ja frustratsiooni. Et keskenduda, soovitab Trofimov hingamisharjutusi. · Paned parema ninapoole kinni, alustad vasakust ninapoolest sisse hingamist, loed viieni või kümneni, proovi kui pikalt sa saad sisse hingates lugeda · Seejärel paned kinni mõlemad ninapooled, loed jälle sama arvu, mis lugesid sisse hingates · Teed parema ninapoole lahti, hingad sellest välja, loed jälle viieni · Hingad kohe paremast ninapoolest uuesti sisse · Jälle mõlemad ninapooled kinni, loed viieni · Lased vasaku ninapoole vabaks ja hingad välja