5 SAMMU parema enesejuhtimiseni!

Kipume kadestama inimesi, kel on väga palju tahtejõudu. Hea uudis on see, et tahtejõudu saab kasvatada. Selleks on vaja õppida ennast juhtima. Teeme selgeks, kuidas!

Olen ettevõtja, ettevõtlik inimene ja olen otsustanud olla ka ennastjuhtiv inimene. Viimase vundamendiks ongi oskus ennast juhtida. Olen veendunud, et me ei saa inimestena nautida südikat ja rahulolupakkuvat elu, kui me ei arenda enesejuhtimise oskusi. Just see ja oskus töötada meeskonnas on tänapäeval võtmepädevused. Lisaks on enesejuhtimine ja kohanemisvõime ka ühed peamised oskused, mida tööandjad koolilõpetajate värbamisel otsivad. Nõus, eks? Kes on ennastjuhtiv inimene? Ideaalse ennastjuhtiva inimese isikuomadused on initsiatiivikus, vastutustunne, iseseisvus, kohanemisvõime, positiivne minakäsitlus ja loomulikult tugev sisemine motivatsioon. Ennastjuhtiv inimene kavandab, teostab, analüüsib ja tegutseb edasi ka siis, kui kohtub protsessi käigus ükssarvikutega. Kõik tundub selge ja iseenesestmõistetav. Võib jääda mulje, et nii ju inimesed tegutsevadki, aga reaalsed näited elust enesest on hoopis teised. Näiteks kuuleb sageli lauseid: „Ma ei ole seesugune inimene“, „Ma ootan, millal saabub inspiratsioon või õige päev“, „Alustan sellega siis, kui kõik on ideaalne“, „Teised on minust paremad“, „Praegu pole piisavalt hea aeg“. Olen viimasel ajal teinud erinevate organisatsioonide meeskondadele enesejuhtimisekoolitusi ja rääkinud lähtuvalt vajadusest, kuidas saaksid inimesed meeskondades olla efektiivsemad ja produktiivsemad ehk ennastjuhtiva inimese põhimõtetega. Sestap toon välja mõned tähelepanekud, millele igaüks võiks korraks otsa vaadata ja endalt küsida, kuidas saan antud aspekti paremaks muuta ning mida harjumuseks kujundada?

#1 põhimõte – oskus kujundada ennastjuhtiva inimese tõed Kõigil organisatsioonidel on olemas strateegia, visioon, eesmärgid, tegevuskavad. Alustame hommikut ülesannete nimekirja koostamisega, et päevatöö eesmärgid kirja panna. Kuidas on lood aga sinu endaga? Kas sul on olemas oma kasvamise plaan, millised enesearengu teemad vajavad fookust ja kuhu soovid välja jõuda? Fakt on see, et kui sa ei tea, mida soovid ja kuhu tahad jõuda, ei jõuagi sa kuhugi, sest segased eesmärgid toovad segased tulemused. SOOVITUS: Kutsu ennast kohvikusse kohtumisele ja pane paika enesearengu tegevuskava. Mida iseendas arendada, milliseid uusi kogemusi soovid hankida ja millised on sinu eesmärgid? Võta tegevuskavas aluseks 100 päeva, sest uuringud näitavad, et tegemist on perioodiga, mil inimene suudab püsida fookuses. #2 põhimõte – vanad harjumused ja vähene teadlikkus = autopiloodil olemine Olen veendunud, et paljudele on tuttav situatsioon, kus sõidame autoga ja avastame, et oleme õigest teeotsast mööda sõitnud, sest olime „autopiloodil“. Autopiloodil olemine tähendab vanu harjumusi, vähe teadlikkust ja märkamist. Kui seda tähele panna, on võimalik protsess ümber keerata ja hakata end kõrvalt vaatama. Küsi endalt küsimusi, sest kui sul on head küsimused, saad ka head vastused. Oluline on näiteks see, millised praegused harjumused disainivad minu elu? Sea esialgu uue harjumuse arendamise latt natuke madalamale ja harjumuste kordamisel hakka seda tõstma. Väiksed muutused on palju meeldivamad, kui astuda korraga liiga suuri samme ja ebaõnnestuda. Harjuta tahtejõuga püsivust ja iseenda seatud eduelamused ei jää tulemata. SOOVITUS: Pane kirja kõik praegused harjumused, mis viivad sind visioonile lähemale. Milline halb harjumus ei toeta sinu visiooni elluviimist? Millise uue harjumuse arendamine võiks luua lisaväärtust? #3 põhimõte – keskendumisvõimeliste inimeste võidukäik on saabunud Kodukontoris töötamine, tööülesannete mitmekesisus ja aju vajadus tuua fookus uuele ning uudsusele paneb inimesed igapäevaselt silmitsi seisma keskendumisvõimega. Uuringud näitavad, et 47 protsenti tegevuses oldud ajast on meie mõtted hajevil. Märkan tihti isegi, et mõte liigub erinevates suundades ja asjadel, mis on juba toimunud või mis ootavad ees. Julgen väita, et kõik inimesed, kes teadvustavad keskendumisvõime harjumuse arendamist, saavad töös ja eraelus paremaid tulemusi. Töötaja võime keskenduda õigel ajal ja moel rahulikult õigetele ülesannetele, teebki temast erakordse talendi. Tihti juhtub, et ühe ülesande tegemiseks peaks kuluma tund, aga kui vahepeal saadab keegi e-kirja või sõnumi ja fookus läheb ülesande täitmise ajal hoopis neile, võib tunni asemel kuluda poolteist või kaks. Seda üksnes seetõttu, et inimene ei suuda keskenduda ühele asjale. Sedasi tuleb pooltunde muudkui juurde ja otsime ikka vastust küsimusele, kuidas saaks aega tõhusamalt planeerida. Tegelikult ei ole see kehv ajaplaneerimine, vaid kehv keskendumine. Seega on enesejuhtimise salarelv just keskendumisvõime harjumuse arendamine. Hea raamat, kust keskendumise meetodeid võtta on Cal Newporti „Süvenemine”. SOOVITUS: Mõtle, kuidas planeerida keskendunud töö jaoks eraldi aega ja sõnasta selgelt, kuidas kavatsed seda kasutada. #4 põhimõte – üks nädal korraga! Kui me ei suuda saavutada rahulolevat tulemust nädalaga, siis miks arvame, et saame sellega hakkama aasta lõpuks? Nii ongi! Minul aitas tasakaalukalt edasi liikuda ideaalse nädala ja päeva lahti kirjutamine. Panin tähele, et kui olin visiooni kirja pannud, püsis see ka tegevustes kenasti meeles. See on kokkulepe iseendaga, mis aitab iga päev, kui see vähegi võimalik on, teha rutiinseid harjumusi. Ja mis kõige olulisem – see ei lase mul hiilida kõrvale tegevustest, mis minu teetassi täidavad, näiteks sport, koeraga jalutamine ja mõnus hommikune ärkamine kell 5.30, et võtta tunnike teadlikult iseendale. Loomulikult pole kõik nädalad vennad, aga mul on, millest juhinduda. Olen hommikuses kella viie klubis juba pikka aega ja on uskumatu, millist mõju see loob. Soovitan seda meetodit väga ja eriti neile, kellelt kuuleb tihti, et pole aega ja kogu aeg on nii kiire. Veel üks oluline võtmetegur nädalaplaanis on igaks päevaks ja nädalaks märkmikku (pliiatsi ja paberiga!) kirja panna kõik oma tegevused. Kirjutamine on lihtne viis tähelepanu koondada ja päeval fookust hoida. Fookuse kirja panemine sunnib mind oma tahtmistes olema selge ja konkreetne. Uuringud näitavad, et inimesed, kes kirjutavad oma eesmärgid üles, saavutavad need 42 protsenti suurema tõenäosusega. SOOVITUS: Pane kirja oma ideaalne nädal ja päev – loodud raamistiku järgi hakkad juba alateadlikult tegutsema. #5 põhimõte – efektiivne enesejuhtimine tuleb targa taastumisega Kui ajame taga suuri eesmärke, proovime vastata iseenda seatud kõrgetele ootustele, ei leia aega taastumiseks ja kütame muudkui edasi, kaob ka efektiivsus ning tekib kurnatus. Minu oluline õppimiskoht on olnud see, et puhata tuleb enne, kui puhkust päriselt vaja läheb. Taastumine ei tule eesmärgipärases elus iseenesest – aega tuleb võtta ja planeerida täpselt samamoodi nagu paneme kalendermärkmikku kirja tegemist vajavate ülesannete listi. Tihti oleme nagu oravad rattas ega märka enda sees toimuvat, vähemalt mitte enne, kui olukord on juba väga hull. Olukord on halb siis, kui on tekkinud suurem ärritus (tugev kurnatuse märk), helitundlikkus ja keskendumise- ning mäluprobleemid. Kõik koolitused, raamatud ja veebiseminarid räägivad peamiselt, kuidas rohkem saavutada ja jõuda. Tea, et suures koguses dopamiini (kirg ja innukus) ning kortisooli (võitle, tardu, põgene) viivad sind lõpuks läbipõlemiseni. Kõik saab alguse targast taastumisest. Tark taastumine tähendabki, et märkad ja oled teadlik, millisel viisil taastumist vajad. Vahel piisab väiksest pausist ja selle õigesti kasutamisest (mitte sotsiaalmeedias olemisest). Uuringud ütlevad, et kehaliselt aktiivse inimese aju töötab paremini, peletab stressi ning kõrgema vanusega kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata. Minu üks väga kindel põhimõte on, et kui tekib tunne, et ma tõesti ei tea, mida edasi teen või kuidas artiklit alustan, teen endaga kohe kõnnikoosoleku – spontaanse, kiire ja lühikese. Ei jää tusase näoga laua taha istuma ja ootama, millal saabub selgus, sest see ei saabu kunagi sellisel kujul, nagu liikudes. Tee kõnnikoosolekuid ka kolleegide, klientide ja koostööpartneritega. SOOVITUS: Tee kindlaks, mis on sinu targa taastumise tööriistad ja milline toob sulle parima tulemuse. Broneeri kalendris aeg mõnulemiseks ja molutamiseks ehk teadlikuks puhkuseks. Mis on sinu õnnekohvri tegevused, mille võtad teadlikult välja, kui vajad puhkust, loovust ja uusi mõtteid? Pane need kirja ja kasuta teadlikult. Mida rohkem suudame inimestena olla teadlikud iseendast, investeerida iseendasse aega ja teadmisi, tunda oma tugevusi-väärtusi, seda paremini saame end juhtida ja seeläbi luua väärtust ühiskonda. Tahame näha ühiskonnas muutusi, ootame valitsuselt muudatusi, tööandjalt kõikide detailide paremaks muutmist, elukaaslase muutumist, kuid alati tuleb alustada küsimist iseendalt – mida saan mina iseendas muuta? Kuidas saan mina kaasa aidata? Seesugune ennastjuhtiva inimese mõtteviis peegeldub kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja mõjutab ka teisi inimesi arengule ning tegudele.

Mida on pidev eneseareng ja ennastjuhtiva inimese põhimõtete rakendamine mulle andnud? Mulle on väga palju öeldud, et küll mul veab, sest mul on nii palju tahtejõudu. Jah, on tõesti, aga olen seda teadlikult treeninud. Täpselt samamoodi, nagu tegin ettevalmistusi Marcialonga suusamaratoniks. Kui ma seda maratoni Itaalias sõitsin, oli see tõeline katsumus – kaheksa tundi pingutusi ja sisekõnet iseenda minapildiga. Kuna tean ja tunnen iseennast, sain ka enda motiveerimisega ülihästi hakkama. Finišis olin nii rõõmus, et kui pilt sai tehtud, hakkasid suurest pingutusest automaatselt ka pisarad jooksma – võit iseenda üle oli tõeline õnnehetk. Tean, et inspireeriv visioon on küll tähtis, kuid selleni jõudmine eeldab tihti ka paljude ebameeldivate ja emotsionaalselt vastumeelsete asjade tegemist, vahel ka madalseisu ja rutiine. Kõik on võimalik, aga võidud tuleb enne oma peas võita! Uuri lisa: https://signeventsel.ee/ [caption id="attachment_3113501" align="alignnone" width="1125"]