Reklaam sulgub sekundi pärast

ELISABETH ELLINOR JA THOMAS ELSON: viis aastat tagasi juhtus ime!

ajakiri Buduaar

Danoa Kampe

Alar Truu/Thomas Elson

Sest kas pole see mitte ime, kui kaks erineva elutempo, kodukoha ja sõpruskonnaga inimest juhtuvad, kõikide võimaluste juures, ühel ajahetkel just samma maailmapunkti – selleks, et teineteist märgata, armuda ja sestpeale üheskoos elus edasi liikuda? Nii sai Saaremaa rannas toimunud üritusel alguse liit, mis täna aitab jäädvustada teiste inimeste imesid. Elisabeth Ellinor (Nora) ja Thomas Elson on fotograafiduo kelle tööks on fotoaparaadi abil kirjutada ajalukku kaunid hetked, siirad emotsioonid ning armastus ja selle viljad.

Facebooki lehel Elson’s seisab postitus pealkirjaga „Viikingid jõudsid abieluranda“. Peale viit aastat kooselu otsustasid Elsonid teha oma suhte ametlikuks. Soovime omalt poolt palju õnne ja uurime noorpaarilt, kuidas nende rada abieluranda kulges. [caption id="attachment_3074641" align="aligncenter" width="550"] Foto: Alar Truu/Thomas Elson[/caption] „Tutvusime klubis Piidivabrik, kus mina mängisin plaate ja Thom tegi üritusest pilte,“ räägib Nora, kes mäletab, kuidas Thomas terve tema seti aja DJ-puldi ümber klõpsutas. „Ega temagi mind tuimaksi jätnud,“ meenutab ta. Tol õhtul suhtlesid nad ainult põgusalt. „Jutuajamine toetus pigem uue sõpruse lootusele,“ sõnab Thomas, kes mäletab, et soe tunne tekkis tal esimesest hetkest. Seoses peopiltidega suhtlesid nad uuesti kaks nädalat hiljem ja sestpeale hakkas arenema midagi enamat. Üksteise toetamine pisikestes asjades, huvi, kuidas teisel on läinud ja südamlikud vestlused tekitasid igatsuse taas näha. Nädal hiljem otsustas Elisabeth Ellinor oma puhkuse Saaremaal veeta ja ühtlasi Thomase kutsel talle külla minna. „Läks nii, et olin terve puhkuse hoopis tema juures ning vähem kui kuu hiljem panime leivad ühte kappi,“ lausub Nora, keda nende impulsiivsus tagantjärgi naerma ajab.   Traditsooonid au sees Kiirest kokkukolimisest hoolimata on Elisabeth Ellinor ja Thomas väga traditsioonilise ellusuhtumisega ja vastupidiselt levinud vabaabielule otsustanud abielu kasuks. „Olin parajasti oma teise tegevusega hõivatud, I Land Sound’i koosolekul, kui Thom üsna kärsitult kirjutas mulle, et millal ma juba tulen. Koju jõudes ootas mind ees Thomi enda retsepti järgi tehtud Mehhiko supp (5 liitrit, sest tema sõnul kaovad väiksema kogusega maitsenüansid ära). Kohmitsedes ilmus ta, sõrmus näppude vahel, mu ette ning küsis üsna väreleval häälel, kas ma siis ikka tuleks talle ära,“ kirjeldab Nora . „See on loomulik tulem. Seda ei ole vaja eemale lükata, selles kahelda või põigelda, kui siht on üks,“ kommenteerib Thomas abieluettepanekut. [caption id="attachment_3074642" align="aligncenter" width="501"] Alar Truu/Thomas Elson[/caption] Nora sõnul ühendab neid sarnane maailmapilt. „Hindame oma kasvatatud toitu ja töö tegemise väärtust.“ „Just – jalad mullas, usk armastusse ja pühasse liitu on see, mis meid seob,“ ütleb Thomas ja lisab, et tööalaseks eesmärgiks on tuua oma loominguga laiemale publikule arusaam, kuivõrd lugu jutustavad ja ülevad võivad olla neist tehtud pildid. „Foto täis elu, mida enda ees hoida, tunnetada ja kalliks pidada, on see, mida me teha tahame. Hea pildi väärtus on midagi muud, kui tema pealt teenitud laikide hulk sotsiaalmeedias,“ lausub ta. „Kui saame valida kas 10 000 laiki või foto 100 aasta pärast perekonna albumis, siis kahtlemata valime viimase,“ on Nora nõus. Loomingus on nende ühiseks jooneks armastus kontrastide vastu ja nende käekiri kahtlemata ainulaadne.   Fotograafia on Elsoneid sidunud suhte algusest saati. Elisabeth Ellinor, kes töötab lisaks ka võttekunstnikuna, teeb stilistitööd, Thomas on tehnika peal. Kirjeldades koostöövõimalikkust paarisuhtes, toovad nad välja, et kui ka eraelus on pinged, siis fotograafia on see koht, kus nad suudavad suhelda alati professionaalselt. „Ja isiklike projektide puhul oleme tüli pinnal päris provokatiivseid tulemusi saavutanud,“ tõdeb Nora. Peatudes pingete teemal, on Elsonid endi sõnul omamoodi koomiline, ent samas meeletult kirglik kooslus. Nad nendivad, et on kohati väga erinevad. „Thomas on pigem kunstihing või isegi pisuke filosoof, kes soovib istuda õunapuu aias, jalg üle põlve, libistada konjakit ning kuulata „Kõrsikuid“. Mina jällegi olen tegutseja. Mul peab alati mitu erinevat projekti käsil olema, siis mu hing rõkkab,“ toob Elisabeth Ellinor välja nende karakterite vastandlikkuse. „Kui aga riid on majas, siis taldrikud ikka lendavad. Tund aega hiljem vestleme juba maailma asjust,“ kirjeldab Nora nende särtsakat suhet. Särtsakusest ja suhte värskena hoidmisest rääkides paljastab Thomas oma tõe: „Aktiivne elu, teineteisest lugu pidamine ja ühiselt tehtud töö on see, mis koos hoiab. Elu on kirev ja ka keerulisi momente on vaja koos läbi teha. Teineteist tuleb hoida, mitte takerduda mõttesse, et 24/7 peab olema uudne ja põnev. Vaadata peale kiiret päeva oma uinunud kaasat ja talle tekki peale panna on ülevam tunne, kui ükskõik mis moekas ja värskendav särts. Usaldage elu!“   [caption id="attachment_3074624" align="aligncenter" width="468"] Alar Truu/Thomas Elson[/caption] Miks just tema on see õige? Nora: „Thomas laseb mul unistada. Mul on nii palju ideid, kogu aeg, ja ta kuidagi oskuslikult sorteerib neid ja suunab, mis on realiseerimist väärt ja mis mitte. Lisaks ei ole meie suhtes armukadedust ja saame mõlemad väga vabalt liikuda ega  piira teineteise tegemisi. Ja ta toetab mind palju – ma saan minna kolmeks nädalaks võttele teadmisega, et mu loomad ja aiamaa on hoitud.“ Thom: „Nora on alati särav, hoolimata sellest, kas ta koristab kanakuuti või kõnnib punasel vaibal. Alati hoolitsev oma pere eest, ka siis, kui väsimus silme eest mustaks võtab. Pühendumus ja põhjalikkus oma töös.“