Heategija meie endi keskel

12 kommentaari
Heategija meie endi keskel

Paljud ei anna endale aru, mida tähendab looma võtmine oma perre ja koju. Tihtipeale on see äkkotsus või siis on peres laps, kes nii väga tahab endale kutsut või kiisupoega ning ei anta endale aru, kui suur vastutus see tegelikult on. Koerad ju kasvavad suuremaks ning sinna ei saa midagi parata kui mõni nahast king või lauajalg on ühtäkki täielikult läbi puretud või siis kassipoja puhul saavad kannatada kardinad ja mööblitükid, sest kiiskestele meeldib turnida ja küüned vajavad ju teritamist. Mis juhtub siis kui kõige sellega ei arvestata? Vastus on lihtne ning ülimalt ebameeldiv- need vaesed loomaksed vistakse ukse taga. Õnneks on veel inimesi, kel on soe süda sees ning üksi abivajajast loom ei jää hooleta. 

Üheks selliseks tubliks naiseks on Buduaari lugeja Krista, kes metsas jalutades leidis kaks armsat mahajäetud koeratüdrukut. Kõigest 9 nädalased kutsikad metsas õnneks kaua aega ei veetnud ning neilt mingeid vigastusi ega nälgmisijärgi ei leitud. Krista toimetas kutsad ilusasti Tartu loomade varjupaika ning seal hoolitsevad juba asjatundjad nende eest. Kuigi endale ta neid võtta ei saanud, siis käib ta tihti varjupaigas neil külas. ” Koju ei saanud ma neid endale võtta, kuna endalgi siin juba paras loomaaed, kuid varjupaigas käin neid pidevalt vaatamas ja viin neile süüa ja mänguasju sinna. Nende rõõm on nii suur, iga kord kui näevad mind nende aediku poole tulemas!” Krista nendib ka, et taolisi inimesi, kes loomi niimoodi metsa surema jätavad, ei vääri inimeseks nimetamist. Tõsiasi on aga see, et taolisi juhtumeid tuleb aga juurde ja juurde. Eriti hädas on loomakaitsjad ja varjupaigad sügiseti kui teeperved ja suvilaümbrused on täis mahajäetud kassi- ja koerapoegadest, kes on suvel endale võetud, aga siis sügise saabudest on isu täis saanud ning hüljatud. Palju muret teevad ka kassi ja koera pesakonnad, kes jäetaks pappkastis teepervele või metsaäärde. Parimal juhul kellegi teise aia või varjupaiga ukse taha. 
Pilte kutsadest näed allpool galeriis ning Krista kuulutust siit

Mida peaksid ennem teadma, enne kui võtad endale lemmiklooma?

1) Sa oled ennast nõus temaga siduma 10-16 aastaks. Kas sinu elustiil sobib loomapidaja omaga? Kas suudad loobuda reisidest ja pidudest looma nimel?
2) Sa suudad teha temaga seonduvaid väljaminekuid – mikrokiibiga märgistamine, vaktsineerimised, ravi, loomatarbed, täisväärtuslik toit jpm.
3) Kas kõik pereliikmed tahavad lemmiklooma. Lemmiku võtmise otsus peab olema kooskõlastatud kõikide pereliikmetega. Looma ei tohi võtta kellegi vastuseisust hoolimata.
4) Sinul ega Sinu pereliikmetel ei ole loomakarvade vastu allergiat. Vastavaid teste saad teha allergoloogi juures. Tea, et see probleem ei ole mitte haruldane, kuid on täiskasvanutel rohtude abil kontrolli all hoitav. Karva-allergiaga lastele ei tohiks kindlasti looma võtta.
5) Kui Sa elad (üüri)korteris, siis korteriühistu ja korteriomanik on Sinu lemmiklooma võtmisega nõus. Lemmiku võtmise otsus peab olema kooskõlastatud üürikorteri omanikuga ja korteriühistuga, kui seal selline nõue valitseb.
6) Kui Sa tahad kellelgi looma kinkida, siis see on kingisaaja ja tema perekonna kindel soov ja nad on enda jaoks selgeks teinud kõik eelnevad ja järgnevad punktid.
7) Sul on võimalik kohe peale  lemmiklooma võtmist hoolitseda tema märgistamise eest. Kui ei ole võimalik talle kohe panna mikrokiipi (sinu elukohas puudub koerte register vm), kanna koera kaelarihmale või selle külge oma andmed ja telefoninumber.

Kui vastasid kõikidele küsimustele jaatavalt siis uuri lemmikloomade kohta:
www.loomadehoiupaik.ee ja www.kassiabi.ee
Samuti on internetist kättesaadaval ka omavalitsuste varjupaigad üle kogu Eesti.

 

Toimetas Mirjam Simmer