MIDA TEEB MEIE AJU, kui oleme armunud?

1 kommentaar
MIDA TEEB MEIE AJU, kui oleme armunud?

Käitud imelikult, kui sinu silmarõõm on sinuga ühes ruumis? Ei suuda normaalsel kellaajal magama minna? Muretsed üleliia tühja-tähja pärast? Asi pole otseselt sinus. See on sinu aju, mis mängib mänge, samas käitub igati tavapäraselt. Millest see tingitud on?

Käitud imelikult, kui sinu silmarõõm on sinuga ühes ruumis? Ei suuda normaalsel kellaajal magama minna? Muretsed üleliia tühja-tähja pärast? Asi pole otseselt sinus. See on sinu aju, mis mängib mänge, samas käitub igati tavapäraselt. Millest see tingitud on?

Magama minnes…

Oled sa püüdnud argipäevaõhtudel varem magama minna, aga lõpetad ikka tund aega voodis vähkremise ning keskööl magamajäämisega? Naljakas fakt – aju ei lülita ennast välja enne kella 11 õhtul. Seepärast sa ei saagi varem uinuda, kui su aju lakkamatult kõiki üksikasju arutab. Trikk seisneb selles, et sa pead oma aju petma. Lülita juba tund aega enne magamaminekut tuled ja arvutiekraanid välja.

Armunud olles…

Olles armunud, muutub mõtlemine meie jaoks raskemaks. Uuringud on näidanud, et meie eesajukoor (aju otsuste langetamise osa) muutub pisut aeglasemaks, kui me oleme kellegi seltskonnas, kes meile meeldib. Võib-olla just seepärast sa käitudki naljakalt ja ütled veidraid asju, kui su silmarõõm sinu kõrval seisab? Kindel on see, et seesuguses olukorras on meie emotsioonid ülekaalus ja „kontrollkeskus” pisut hägune.

Sõbrannade seltskonnas…

Kas oled märganud, et sinu käitumine ja hääletoon muutuvad vastavalt seltskonnale, kus parasjagu viibid? Jah, see on sinu aju, mis nii teeb! Paratamatult soovib meie aju, et sulanduksime seltskonda ja sobiksime sinna. Siin tekib risk, kus käitume sõbrannaga sarnaselt lihtsalt seepärast, et massi sulanduda. Enne kui tegutsed, mõtle hoolikalt, kas see idee tuli sinult või sinu kaaslaselt ja kas sa tõesti tahad seda teha?

Fakte ajust

 

  • Kui aju ei saa hapnikku viis kuni kümme minutit, siis lõpeb see jäädava ajukahjustusega.
  • Aju on meie organismi kõige rasvasem organ.
  • 73% ajust moodustab vesi.
  • Aju areneb kuni neljakümnenda eluaastani.
  • Aju kasutab 20% sinu kehas olevast verest ja hapnikust.
  • Meie aju suudab ärkvel olles tekitada piisavalt elektrit, et panna põlema üks elektripirn.
  • Aju moodustab 2% meie kehakaalust.
  • Sa ei saa iseendale kõdistades kõdi tekitada, sest sinu aju teeb vahet sinu enda ja teise inimese puudutusel.
  • Aju ei tunne valu.

 

Artikkel ilmus Buduaar TEEN mai-juuni ajakirjas.