MIDA VÄHEM, seda parem!

Lisa kommentaar
MIDA VÄHEM, seda parem!

Kas teadsid, et kõik seisvad ning üleliigsed esemed kurnavad meie heaolu? Mida rohkem asju meil on, seda vähem on meil vabadust. Samuti kaotame liiga palju aega koristamisele ning asjade otsimisele. Kui meie keskkonda valdab korralagedus, ei suuda me keskenduda ega käituda konkreetselt. Mida teha? Kiika minimalistliku elustiili poole!

Meie naabrid rootslased on taolise liikumise joaks mõelnud isegi päris oma termini – Lagom, mis  tähendab „parajalt,“ „parasjagu,“ „just piisavalt“ või lihtsamalt öeldes: mitte liiga palju ja mitte liiga vähe. Sõna sümboliseerib rootslaste jaoks mõõdukust ning tasakaalu.

Kui kogu üleliigne kraam on läinud, on sul rohkem ruumi ja jääb ka rohkem aega, et vajalikud asjad üles leida. Lisaks sellele on koristamine hiljem tõeline käkitegu!

Lagom’lik ellusuhtumine on kujundanud rootslased teadlikemaks tarbijateks, kes on sealjuures jäänud truuks oma juurtele. Loodusega kooskõlas olev säästlik eluviis väljendub ka nende majapidamistes, kus domineerib üldjuhul lihtsus ning looduslike materjalide kasutamine.

„Selleks, et väärtustada tõeliselt tähtsaid esemeid, peame enne ära viskama need, mis on oma otstarbe täitnud,“ kirjutab ka Jaapani ekspertkorrastaja Marie Kondo oma bestselleris „Jaapani korrastuskunst.“

Selle asemel, et impulsiivsete ostudega oma kodu edasi kuhjata, on siin 15 soovitust, kuidas etappide kaupa saavutada puhas ning organiseeritud kodu.

Selekteeri riided.

Kogu kokku kõik oma rõivad (kasvõi osadena) ning jaota need kolme tulpa: „jah,“ „ei” ja „võib-olla”. „Jah” tulpa pane need, mida soovid säilitada ning mis pakuvad sulle rõõmu. „Ei” tulpa vastupidiselt asjad, mida annetada/maha müüa. „Võib-olla” tulpa säti riided, mille osas sa pole kindel. Selles tulbas olevad riided pane kotti ning kuskile eemale ära ning kui sa kolme kuu jooksul pole neist midagi haaranud ega isegi mäleta, mis seal sees oli, on aeg ka need ära visata. Arvesta, et see võib võtta kauem aega kui ülejäänud kategooriad.

Kondo soovitab korrastamist alustada just hooajaväliste rõivaste sorteerimisega. „Kui alustada kasutuses olevatest rõivastest, tekivad koheselt tugevad emotsioonid stiilis „Aga see oli mul alles eile seljas!” ja seepärast on meil palju raskem langetada objektiivseid otsuseid.“

Unusta moenarrused! Pikemalt ette mõtlemine tähendab seda, et sa ei pööra tähelepanu lühiajalistele trendidele ja õpid ostma asju, mis sulle tõepoolest meeldivad. See aga ei tähenda, et sa moega kaasas ei käi. Näiteks vihmamantel, mis ei lähe kunagi moest, hoiab sind alati kuivana.

Kui sul tekib raskusi teatud esemete üle otsustamisel, kas visata ära või mitte, siis küsi endalt:

Kas ma olen seda kolme või kuue kuu jooksul kasutanud?

Kas see toob mulle kasu? Kas see ese rõõmustab mind?

Kui ma oleks praegu šoppamas, kas ma ostaks selle uuesti?

Kas see sobitub mu stiiliga?

Kui see on katki, kas arvatavasti ei parandaks ma seda ära?

On mul seda vaja (või ma lihtsalt tahan)?

Kas see ese asendas midagi?     

Kas saaksin sama asja  tulevikus hoopis laenata?

Sorteeri ehteid ja aksessuaare.

Keskendu algul puudujääkidega esemetele – näiteks ehted, millel puudub paariline või prillid, mille sang on katki. Ülejäänud seisvate aksessuaaride pealt on võimalik head kasumit teenida. Ära unusta sorteerida ka aksesuaarisahtlit – otsi üles kulunud vööd või rätid. Nüüd on aeg neist lahti öelda! Kui märkad ka asju, mida sa kunagi kandnud pole, tee need rahaks – näiteks Buduaari turul!

Sokid, sukad, sallid, mütsid…

Sordi välja auklikud ja paariliseta sokid, rebestunud sukad ning aegunud talvelisad.

Käekott ja rahakott korda!

Käe- või rahakott, vahet ei ole. Kanname neid igapäevaselt, seda enam peaksid need olema organiseeritud, vastasel juhul kannad endaga kaasas liigseid kilosid – nagu su käekott poleks juba piisavalt põhjatu ja raske. Sul tegelikult pole nii palju kliendikaarte vaja ega kõiki neid “igaks juhuks” esemeid käekotis.

Kasutu kosmeetika?

Aegunud kosmeetika on näonaha vaenlane, seega vabane sellest kohe! Viska või kingi ära ka tooted, mis siiani kasutult sinu buduaarilauda kaunistanud. Pärast seda sorteeri eraldi eri kategooria ilutooted nagu huulepulgad, lauvärvid, puudritaolised, silmapliiatsid jms. Nii saad hea ülevaate, kui palju ja mida sul on. See teadmine aitab ka hiljem arukamalt tarbida.

Arved, kviitungid, dokumendid.

Mõnedel inimestel on hunnik paberimajandust, mis on juba läbi töötatud ning nurka unustatud. Sorteeri ebavajalik ning viska minema, vajalikud dokumendid (lepingud, garantiid jm) hoiusta aga eraldi, kindlasse kohta.

Viska ära mittetöötav tehnika!

Müü maha tehnikavidinad, mis enam kasutust ei leia ning kui miski on katki, siis loobu sellest kohe! Siinjuures ära unusta kohusetundlikku prügisorteerimist.

Taaskasuta kodutekstiile.

Vanu ja auklikke rätikuid ning linu saab taaskasutada – lõika nendest lapid, mida puhastamisel kasutada. Kõik, mis tundub isegi lapiks kasutu, viska otse loomulikult prügikasti.

Keemia asemele looduslikud pesuvahendid!

Tunnista ausalt, kas sa kasutaksid veel selle pesuvahendi viimase tilga ära või see võtab lihtsalt tarbetult ruumi? Hea nipp on üldse minna üle naturaalsetele vahenditele nagu nt söögisooda ja äädikas. Lihtsate vahenditega annab nii palju ära teha ja on kõigele lisaks veel soodne, lapse- ja keskkonnasõbralik.

Süsteem riiulites ja kappides.

Pahatihti on meie kapid täis prahti. Korista kapid ning leia igale esemele ka oma eesmärk. „Kerge on mõelda hoidmisest kui vajalikust pahest, kuid sa võid teha sellest ruumi osa. Kaalu seinatäit riiuleid, stiilsete moodulitena kokkusobitatud kappe või voodialuseid sahtleid. Kõrguse ärakasutamine on alati hea valik,” kirjutab Julia Branting raamatus „Lagom – rootslaste tasakaalu kunst.” Süsteemid on hoiavad korda.

Tarbetu mööbel taaskasutuskeskusse!

Kas sul on kodus ruumipuudus? Üks põhjus võib olla mööbel – asjad, mis sind enam ei teeni ning on lihtsalt jalus. Võib-olla on tegemist reliikvia või sentimentaalse väärtusega esemega, kuid mõtle, kas see suures plaanis loeb. Kui ei, vii mööbel taaskasutuskeskusesse!

Viska ära aegunud toiduained.

Hoia rutiinselt silm peal oma külmikul, et seal poleks aegunud tooteid. Vaata üle ka oma kapid: karbid, purgid jms.

Ära kogu vanu ajalehti ega ajakirju!

Millal sa viimati lugesid mõnd aastatetagust ajakirja või ajalehte? Kõik loetud ning nurgas seisvad lehed võib julgelt ära visata või kasutada kütmisel. Ära jäta asju niisama seisma, sellest pole kasu!

Puhasta telefoni mälu.

Eemalda korduvad ning asjatud pildid enda galeriist. Kui sul on rakendusi, mis lihtsalt megabaite ja aega söövad, on nende koht samuti unustuse hõlmas.

Kontrolli meililisti.

Viimaseks puhasta oma meilikonto ning lahku nendest meililistidest, mis postkasti risustavad.

Enne kui ostad uue…

… loe kümneni! Enne kui hakkad midagi uut ostma või vana välja viskama, loe kümneni ja küsi endalt, kas sul on seda tõesti vaja või saab vana parandada? Otsusta alles seejärel!

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar märts-aprill 2019.